Päeva teema - kui sa arsti juurde tahad minna, siis tee terve päev vabaks. See aeg, mis sa pead ukse taga passima, on nii pikk.



Enivei, ma tunnen.. ma ei tea mida. Igatahes kurbus, masendus, hirm, viha, õnnelikkus - kõik segamini. Ma ei suuda neid emotsioone kirjeldada.. Raske on, aga mitte raskem, kui temal.


Kujutage, kui teile tullakse ütlema, et te ei pruugi enam kaua elada. See paneb väärtushinnanguid teisiti vaatama. Sellest alates näed, mida sa oled valesti teinud ja mida mitte. Sellest hetkest tekib soov elu teissuguseks muuta, sest oleme alati arvanud, et surm möödub meist kaugelt. Sellest hetkest alates tekib kahetsus ja valu oma valikute üle, neid ju enam muuta ei saa. 


See mõte kurvastab mind ennastki ja usun, et ka kõiki teisi, kes süvenevad sellesse natukenegi. 


Edasi loeb ainult see, et kas sa suudad oma uusi soove ja väärtushinnanguid enda ümber luua, et lõpuks ikkagi oled rahul.. võib-olla isegi õnnelik?. Sealt alates ei jää elu tegelikult seisma. Kõik läheb edasi.. sul on vähemalt nii palju aega, et muuta seda elu enda jaoks paremaks. Paremaks, et saaksid rahul olevana lahkuda siit. Võib-olla ka mitte lahkuda ja edasi elada, tunnustades kogemust, millest õppisime. 


Kahjuks, elu on selline. Peab leppima oma saatusega ja tunnustama oma lähedasi. Lähedased on need, kes hoiavad sind kahe jalaga maapeal ja toovad päikese pilvede vahelt välja. Nende abil ja toel saame ka kõige mustemast august välja. Minge oma lähedase juurde ja tehke talle üks suur kalli. Kindlasti ei tasu unustada lauset: "Ma armastan sind!"


Aitähh kallikesed, et Te mul olemas olete. Ma armastan Teid tõsiselt palju ja ilma Teieta poleks mu elu selline, nagu on ta praegu.


Aitähh! Aitähh!