Puhkus.

Esimene semester on minu jaoks läbi. Osad hinded on veel teadmata, kuid sellega vist tegeletakse viimasel hetkel. Siiani on see olnud positiivne ja ma olen tulemustega rahul. Loodetavasti tuleb järgmine semester ka sama positiivne. 
Uus semester algab meil veebruari esimesel nädalal reedel ja siis saame mõned  päevad jälle puhata. Tunniplaan on täitsa kena, kuna see kulgeb nii, et ühel nädalal on väga palju loenguid, teisel nädalal on vähe ja nii vaheldumisi. Kõik esmaspäevad on vabad ja osad reeded ka. Kõige hullem päev saab aegajalt olema kolmapäev, kuna loengud algavad kell 10 hommikul ja lõppevad õhtul kell 20. Vahepeal on küll kaks tundi pausi, kuid see aeg kulub ilmselt söömiseks ja pisut puhkamiseks/igavlemiseks. Üldiselt ei nurise, võinuks hullem olla ja pigem kardan seda, et kodutöösid hakkab jälle palju tulema.

Jaanuarikuu on siiani väga sisukalt möödunud. Selle aja peale olen väljas väga palju söömas käinud ja kinnogi kahel korral jõudnud. Ma ei jõua tavaliselt üldse kinno, aga seekord läks siis nii. Samuti sai üle kaeda kaasa firmapeo ja seal trallida ringi. Õhtul kell 16.00 väljus buss Tallinna poole ja pidu oli juba Tartust väljudes hoos. Koju saime kell 5 hommikul. :)
Sellega seoses on kaasa mind jaanuarikuul positiivselt üllatanud oma karjääriga. Ta sai firmapeol aasta tegija auhinna, mis tõi minu näole küll suure imestuse. Ma tean küll, et ta on tubli, aga et kohe nii tubli lausa, vauu. Samuti on ta hoidnud mind kursis sellega, et mida ta edasi soovib teha ja mis tulema hakkab. Ma ei tea, mina olen elevil nägemaks seda, mida ta suudab korda saata. Teades, et see on olnud ta pikaajaline unistus, siis seda enam õhinas olen. Ma loodan, et ta saavutab kõik, mida ta tahab. :)

Nädal aega olen ma haige olnud, külmetasin ennast ära. Külmetuspisiku sai kaasale ka edasi antud ja ta tekitas endale pika nädalavahetuse, mil lihtsalt puhkasime ja lebotasime koos. Kolisime elutuppa elama ja pagendasime loomad magamistuppa, et nad meilt pisikud külge ei saaks. Pärast loomade pagendamist võisime rahulikult olla ja oma ingveri-sidruni-mee teed sisse kuhjata mitu päeva. Tagantjärele kulus meile hädasti selline leboaeg ära, mil tervis sunnib puhkama. Tavaliselt vabadel päevadel me ikka teeme midagi asjalikku või lähme kuskile. Seekord läks aga niimoodi ja see oli hästi armas aeg, mil sai hästi palju ja südamest räägitud maailmaasjadest ning hoolitseda üksteise eest. 

Loomadel on ka kõik korras. Täna said üle pika aja välja ja puuri lõin ka neil läikima. Olgugi, et ma sätin neil puuris kõik korda, siis neile ei meeldi minu sisustamine. Neil on omad reeglid, kus asjad olema peavad. Õigemini Pollil on. Tema on see, kes hakkab puuri kohe ümber kujundama, et see näeks samasugune välja, nagu ennem. Tassib suuga graanulid hunnikusse ära, veab oksad valedelt riiulitelt ära ja pappkarp peab vedelema puuri põhjas. Ma ei ole Polliga nõus graanulite asukoha suhtes, seega topin vägisi neid ikka sinna, kus talle ei meeldi. Pappkarp võiks ka riiulil olla, aga ma ei jaksa enam seda üles tõsta, seega nende võit. Oksi topin igale poole, seega pole õrna aimugi, milline on vale riiul ja milline mitte. Osasid nende reegleid üritan ikka jälgida ja maiuseid kõik kokku korjata ning samadesse kohtadesse tagasi panna. Selle üle olid nad täna ekstra rõõmsad. 

Muust eluolust rääkides, siis ma planeerin siin juba vaikselt oma juubelipidu. Saatsin majutuskohta kirjagi, et kas maja on minu tahetud kuupäevadel vaba veel. Mõtlesin, et kuna pidu on niikuinii suvel, siis teeks miskise mõnusa olemise sauna, ujumisega ning hea söögiga. Laua taga keegi istuma ei pea, vaid saabki olema selline vaba õhkkond. Mängud ja muud tegevused mõtlen ka välja, et veedetud aeg mööduks kõigil meeldivalt. 
Kursusekaaslastega planeerime ka igasuguseid reise ja tegevusi, et ma ei teagi täpselt, mida ma nendega ära teen. Seda ma tean, et veebruari esimesel nädalal lähme tuubitama, kui lumi alles on. Tahaks neid veel uisutama ka viia laululavale. 
Veebruari lõpus lähme kaasaga kruiisitama ja seda esimest korda elus. Saime endale hea hinnaga Deluxi kajutid ja muud ei olegi, kui oodata perereisi. Samuti planeerime sõbrapäeva tähistada samas kohas, kus eelmine aastagi ning muuta selle meie traditsiooniks. Wii, mulle meeldivad traditsioonid ja seda üritust olen ma aasta aega oodanud. :)

Ühesõnaga pikk jutt kõigest, mis

päevakohane on. Aitab küll.
Pakaaah!

Aasta on 2016.


Nüüd olemegi omadega uues aastas. Uus aasta sai vastu võetud sõprade, ilutulestiku ja ohtra toiduga. Küülikupraadi ja toorjuustukooki sai, mida jagub veel mitmeks päevaks. Seekord tähistasime meie juures ja selleks puhuks nägin ma korralikku vaeva, et külalisi kostitada hea ja paremaga. Ainuke asi, mis nihu läks õhtu jooksul, oli see, et ma sain kellegi shampusekorgiga vastu nina. Nüüd, päev hiljem, on nina korralikult marraskil, kuid kondid on terved ja silm pole ka sinine tänu miinuskraadidele.





Eelmises aastas oli ühtelugu nii häid asju, kui ka halbu. Tuues välja halva, siis aastasse mahtus kaks matust. Seda on liiga palju ja ei tohiks üldse olla. Paratamatult on see loomulik osa elust, kuid oskab alati shokeerida. Ma loodan, et kadunukesi ümbritseb paradiis ja rahu. 

Häid asju oli ka küllaga. Ülikooli minek on kindlasti üks parimaid otsuseid, mille ma vastu võtsin. Ma olen saanud sealt ülivahvaid sõpru ja nendega veedetud ajad on olnud meeldejäädavad. Mulle meeldib see, et me kõik toetume üksteisele ja moodustame meeskonna, kes koos õpivad ja on olemas erinevate probleemide puhul. Selline meeskonnatöö annab väga palju head tunnet ja motivatsiooni juurde. Samuti olen ma ennast mitmel rindel proovile pannud ja ületanud erinevaid hirme. Ma arenesin eelmisel aastal väga palju suhtlemise ja õppimise poole pealt. 

Üks parimaid asju eelmises aastas olid loomad. Deeguplikad leidsid kahekesi tee meie juurde, et muuta meie elu armsamaks, ägedamaks ja õnnelikumaks. Nad on meile nii palju rõõmu valmistanud, et kohe ei tea ära, mida selle õnnega teha. Mu kaasa on ka nendega nii rahul ja ütleb, et see on parim otsus. Samuti kiidab ta tihti nende ainulaadsust ja arvab endiselt, et ükski teine loom ei ole nii äge, kui nemad. Need plikad saavad märtsis juba aastaseks ja meil on olnud au jälgida nende kasvamist. 


Viimasena tooks eraldi välja ka selle, et mu kallis kaasa sai autoload ja me hakkasime poole kohaga autoinimesteks. Õeldakse, et kui sul on load käes ja auto, siis on suurimaks vabaduseks liikuda sinna, kuhu parasjagu hing soovib, kellaajast hoolimata. Tänu autole jõuame tuttavatele tihedamini külla ja matkarajad on meie poolt ära tallutud.


Positiivseid asju oli aastas veelgi, kuid olulisemad sündmused sai välja toodud. Uude aastasse mahuvad ka toredad sündmused ja plaanid, mida toon punktide haaval välja. Need ei ole minu jaoks lubadused, vaid pigem ühed toredad eesmärgid, kuhu poole pürgida või mida teha enda õnne eesmärgil.

1.  Me planeerime mitmeid reise sellesse aastasse, kuid esialgu tundub, et kaks neist õnnestuvad. Ühe reisiga planeerime seltskonnaga külastada korraga neli riiki. 
2. Ma hakkan vabatahtlikuks. See võtab kindlasti oma osa ajast, kuid see annab võimaluse õppida uusi asju juurde ja teha lihtsalt midagi tasuta. Seegi tekitab mulle põnevust, sest ma tean täpselt kuhu ma lähen ja mida tegema.
3. Kolmandaks plaanin uuesti line-tantsuga tegelema hakata ja tõsisemalt. See on olnud mu kireks mõned aastad, kuid halloweeni ajal käisin üle pika aja oma grupiga tantsimas ja see tekitas ikka meeletult hea tunde. Lihtne ja lõbus, kuid pakub nii palju naudingut.
4. Koos kalli kaasaga tegeleme sel aastal kindlasti aktiivselt kodu otsimisega. See protsess võtab ikka omajagu aega ja energiat, kuid me oleme optimistlikud. See on minu jaoks ka väga põnev, kuna saame kahekesi koos käia erinevaid kinnisvarasid vaatamas ja mõelda ühise tuleviku peale. 
5. Ei saa mainimata jätta ka selle, et ma annan endast koolis parima ja püüan positiivseid tulemusi saada koguaeg. 


Õppetunde eelmisest aastatest ei oska otseselt välja tuua. Ma püüan olla lihtsalt muretu, toetav ja õnnelik neiu. Uskuda sinisilmselt, et kõik inimesed on ilusad ja head.

Head uut aastat!