Päev enne aastavahetust.

Kirjutan sellel aastal viimase postituse. Aeg on tegevuste rohke olnud, seega on siin valitsenud tühjus. 

Minust pole olnud pildistajat eriti, seetõttu on pole siiagi miskit kirjutanud. Piltideta postitused pole just minulik. Digikas on elanud mõned kuud Effu juures ja noh, mõlematel ei püsi asjad just hästi meeles. :)

Jõulud on seljataga ja saadud kingitused hoolega kasutusel. Kõhud on ka korralikult punni söödud ja üldse kõik on hästi. Ainuke asi, mis halb võis natukenegi olla, oli see, et mul polnud kuuske toas. Soov oli nii suur, kuid meetrise kuuse peale laristada 20 eurot.. jeah right! Kunstkuusk pole päris see ikkagi, mis jõulumeeleolu tekitab. Metsa ka ei jaksanud minna. Leppisin jõuludel sellega, et vaatasin facebookist teiste jagatud kuusepilte.  :)

Kalli kaasaga käisime sel aastal detsembris esimest korda koos firmapeol. Ma ei osanud sellest midagi oodata. Tavaliselt on mul mingisugused ootused olemas, kuid selle peo suhtes olin tuim. Pidu kujunes ääretult lõbusaks. Sain tutvuda kaaslase kolleegidega ja kõik oli änksa. Kogemuse võrra rikkam jälle ja hea mälestus.

Samuti olen ma ise oma tulevaste kolleegidega tuttavaks saanud. Eile sain ootamatu kõne, kus sooviti head vana aasta lõppu. See oli tõesti ootamatu ja samas ka armas. Sisendab mulle seda, et uus aasta hakkab kindlasti tulema üks põnevaim ja toredaim mu elus.

Uue aasta lubadused on veel selgitusel. Ehk õnnestub mingi hetk kaaslast veenda arutama, kuid praegu punnib ta vastu sellega: "Aega on ju veeeeel!" :)

Kokkuvõtvalt võib õelda, et aasta 2013 oli suhteliselt rahulik ja hea. Ei olnud väga suuri sündmusi (peale reisi) ja samuti ei olnud otseselt midagi halba ka. Selline mõnusalt rahulik oli enamasti. Mina olen igatahes rahul. Aitähh kõikidele, kes sisustasid minu aastat. See aasta poleks ilma Teieta olnud selline, nagu ta oli. Armastan Teid kõiki väga palju. :)

Eelmisel aastal panin kirja mõned kogemused või õppetunnid kirja. Sel aastal on mul vaid mõned kirja panna, mis innustab uuel aastal paremini hakkama saada.


*Ära karda riske võtta ja uusi samme teha.

*Mingi asi võib alguses tunduda mõistetamatu ja raske, kuid hiljem tundub see käkitegu olema ka kõige keerulistemate asjadega. Tuleb lihtsalt õppida ja avatud olla.

*Sa oled noor, sul on terve maailm valla. Ära lase sellel raisku - õpi, näe vaeva, korja enesele hunniku kogemusepagasit, tegele mitmel rindel ka vabatahtlikult.

*Unista, unista palju. Me suudame neid täide viia ja universum võtab samuti neid kuulda. 

*Märka oma kalleid inimesi ning tee neile iga kuu midagi head!


Head vana-aasta lõppu!

Oktoober.

Praegu on sügise tipphetk, kus kõik on niiiiii lummavalt kaunis. Värvides puud ja muru kattev lehevaip. Õnneks saan tänu praktika asukohale nautida kõike igapäev Toomemäel. 


Minu elus ei toimu midagi erilist, kui ainult see, et pidev õppimine käib. Mu aju töötab täiskoormusel ja tänu sellele ei püsi mul asjad enam meeleski. Mulle meeldis see, et ma mäletasin lausa pisidetaile igast päevast või asjadest, mida peab poest tooma. Seda pole enam minult mõtet loota, rääkimata sünnipäevadest või arstile pandud aegadest, mis tuleb novembris ja detsembris. Hea, kui vanaemaga olen suutnud käia erinevate arstide juures asjatamas ja meeles pidanud kellaagasid, mil ta rohtusid peab võtma. Ega tema peagi enam ei võta, kui ta tuleb minu tuppa hoopis vetsu. Sellega oli vahepeal täitsa tõsine mure, kuid nüüd tundub jälle normis olema. 
Praktika on vahva. Olen paari nädalaga suutnud saavutada asju, mida ma ei osanud teha nelja aasta jooksul koolis. Enesele üllatuseks saan ma asjadest aru ja olen sealgi saanud pisikesi kiitusi. Õhkkond on hea. Ma tunnen seal end kuidagi..eee...turvaliselt? Jahm, selline tunne, nagu ma oleks seal olnud juba üle aasta, kõik tundub nii oma olema. Äkki peangi sinna kuuluma? :)

Naljakas lugu on ainult see, et tööülesanded tekitavad erinevaid emotsioone. Üks hetk olen nii närvis, õiendan mõtetes enda kallal ja olemine üldse selline nukker. Teine hetk lausa kiljun ja löön käsi kokku rõõmust. Selline tunne, et tahaks tervele maailma kuulutada, et ma sain hakkama ja olen iseenda üle nii uhke. Pärast seda mõne minuti pärast olen jälle vihane, et miks see nüüd edasi ei toimi. Ühesõnaga, igav ei hakka. Praegu on see töö kõike muud, kui igav. Mõni päev unustan põnevusest ennast lausa tööd tegema, et ei pane tähelegi, et ma olen kauem kontoris olnud, kui tööpäev kestab. Eks neid vaiksemaid hetke on ka, kus sa tahaksid poole päeva pealt koju jalutada. :)

Nädalavahetused mööduvad suuresti puhkamise saatel. Tänane päev on kuidagi liiga pikk tundunud, sest teha nagu poleks midagi ja aeg möödub teosammul. Ilmselgelt praktikamõjud. Eelmine nädalavahetus olin Tallinnas, tegin koos jalutuskaaslastega pika tiiru Paljassaarele peale. Aeg läks siis üsna kiiresti, kuna tegevust jagus igapäev.

Aga hääküll, mis ma ikka pikalt jauran. 
Ilusat oktoobrikuud kõigile!
Pakaah

Rummu karjäär

Minu jaoks algas suvi vist alles augustis. Sellest ajast tekkis palju plaane ning tegevusi, mis on just suvele kohane. Näiteks sai ringi tuuseldatud puhkekeskuses ja linna peal. Samuti sai rohkelt seltsis aega veeta ning mõnusaid õhtuid mööda saadetud. Päikse käes ja värskes õhus olen ka veidi rohkem aega veetnud, kui suve alguses. Teistel kooli- ja töölastel on kombeks septembri alguses asjalikuks hakata, siis teen mina seda järgmisel nädalal. Nimelt algab mul ka põnev aeg tulema seoses töövaldkonnaga.. nihverdasin end praktikale. 
Esimesed emotsioonid on muidugi paanitsevad, kuna ma kardan lolliks jääda. Eriala on minu jaoks üsna võõras, seega olen siin juba vaikselt kurssi viinud ning neti avarustes ringi tuianud. Samuti olen ka mingit programmi käsitlenud ja pannud kassi programmis asju tegema. Vahva, vahva.

Millegi pärast on nii, et kui sul on igav ja midagi teha pole, siis on elu väga pikalt igav ja tegemist ei tule kuidagi juurde. Natukene aktiivseks muutud, siis tuleb miljon asja korraga peale, et sa ei jaksa lihtsalt neid asju teha. Selle nädala jooksul on mul veel päris palju käimist ja tegemist, et saaks praktikaperioodiga rahulikult peale hakata. 

Kolm-neli koormat puid on vaja veel vastu võtta ja ära laduda. Ühes koolis käima ja noortejuhi kohustusena noori juurde sebida ja ehk pean ka mõne projekti meisterdama. Õppida, õppida ja õppida. Ilmselt ei ole jaksumõnda aega muu elule keskenduda, sest tuleviku nimel peab päris palju tööd tegema. Ei ole hullu, peab ka kunagi täiskasvanuks saama. :)

Viimaseks mainiks ära seda, et käisin nädalavahetusel Rummu karjääris ja see oli vapustav koht. Tekkis tunne, et ei asu hetkel Eestis, vaid mujal. Imeline koht. Poisid tahtsid Rummu vanglasse ka pääseda, kuid sellest polnud tolkugi. Mina natukene vingusin oma haige jala üle, sest ronida sai päris palju ja jalutada samuti, õhtul sai rõõmsalt siis longatud ja jääkotti jalal hoitud. Jalaõnnetus tekkis minu lollusest - kes see ikka virutab haamriga endale jalga, kui mitte mina, eksole :).













Pakaaah!! :) 

Elevus.

Ma olen õnnelik. Ma ei oska kirjeldada seda tunnet. Eelneva nädalavahetuse jooksul taipasin, mis mul olemas on. Mõnikord võtab asjade taipamine aega ning teinekord võib see lihtsalt ära ununeda mõneks ajaks. Jah, nii oli ka see mul ning tihtilugu pidin paljudes asjades vigu nägema. Igal juhul see taipamine avas mu silmad. Sain aru, kui palju raskusi valmistan ma teistele inimestele ning võõrastele, samuti iseendale. Selle parandamiseks tahan nüüd kätte võtta mõned muudatused ning sain teada oma suurepäraseid võimalusi. Juhuuu! Nimelt on asi seotud kuulmisega ja otsustasin, et nüüd ei saa küll ilma aparaadita eksisteerida. Homme panen kõikidesse nelja kohta aja kirja ning lähen muretsen arstilt saatekirja ka ära. Saan rahulikult neid uurida ja otsida ning otsustada, milline neist mulle kõige parem on. Esialgu tundub see üks põnev seik olema. Kallis kaasa on ka samuti põnevil ning loodab, et mul läheb sellega hästi ning leian oma õige vahendi, mis rahuldab kõiki mu vajadusi seoses helidega. Eks näis, eks näis, lootused on küll suured.

Eelneval nädalavahetusel mõllasin taas mööda metsasid ringi. Olles ise maalaps, siis meeletult mõnus on jalutada metsades ning huvitavatel kohtadel. Samuti sain ma omaette nostalgitsetud ka. Käisime mahajäetud majas, mida kasutatakse erinevateks mängudeks seotult sõjaga ning relvadega. 
Nostalgia tekkis sellepärast, et lapsena ma ronisingi taolistes majades ringi, millel olid aknad sisse löödud ning majaosa sisse lagunenud. Nukkudega mängimise asemel mängisime me naabriplikaga hoopis inimesi, kes otsivad nõidu ja vaime taga. Üritasime ise ka nõiaks muutuda, proovides erinevaid loitse kokku segada. Teod, ravimtaimede lehed ja õied ei puudunud sealt. Samuti käisime ka sellistes majades, kus olid trepid sisse kukkunud ning augud olid igal pool. Ronisime mööda katkist trepiastet katusele, mis võis olla umbes 3-4 korruse kõrgusel. Peale selle turnisime samuti suurte korstnate otsas ning jalutasime rongivagunite alt läbi teisele poole. Tundub, et sellel ajal saatsid meid inglid ja õnn, sest meiega ei juhtunud kordagi midagi ning kasvasime üles tubliteks tütarlasteks. Samas peab jumalat tänama, et terveks jäime oma ohtlikel mängudel. Tulevikus ei julge ilmselt oma lastel silma alt ära minna. :)

Siia sekka lisaks ühte lahedat ja samas sellist müstilist lugu.



 Nautige veel viimaseid suviseid päiksekiiri mul! 
Pakaah! :)

Juuksevärvi eemaldaja

Ei midagi erilist ei toimunud mu juustega siiski, kahjuks. Lootused olid veidi kõrgemale seatud, kuid panen siiski pildi siia. Mässamine oli korralik, alustasime kell 19.00 ja lõpetasime 22.30. 



Päikest! :)

Põllud.

Hetkel tundub, et suvi hakkab vaikselt kodinaid kokku pakkima. Südamest loodan, et mitte veel, olgugi, et ma ei talu väga kesksuvist kuuma päikest. Piste tekib kohe sellepeale.


Igatahes, mis see kuu põnevat toimunud on. Heh, ilmselt see, et kaasaga oleme korralikku trenni teinud, muidugi mitte sõna otseses mõttes. Üks nädalavahetus sai jänest taga aetud maal võrguga tunnike ja hiljem airsofti natukene mängitud. Teisel nädalavahetusel jalutasime külateel vähemalt neli kilomeetrit ära, oleks rohkemgi, kui auto peale võetud poleks. Peale seda lapsi taga aetud ja veesõda peetud. :)

Eelmisel nädalavahetusel tekkis täitsa suvine tunne. Veesõda, lapsed, ilus päikseloojang ja põldude kohale kerkiv udu. Kõigele lisaks sai paksuks pugida ja muusika saatel lauldud ning tantsitud.


Täna rõõmustan omaette, sest aruanne sai posti pandud ning ongi kõik vsjoo. Huh, terve kuu sai selle kallal jauratud koos viirusega, mis pesitses mu läpparis. Paar asja veel vaja ära teha selle nädala jooksul, siis on nende dokumenditöödega kõik. Saab midagi uut ja põnevat ette võtta, ei teagi täpselt mida, aga eks näis.

Minu kasvama pandud taimedega on kusjuures nii ja naa. Ühes purgis sibul kasvab hetkel ja tomatid ka. Basiilik pole ka veel täitsa ära surnud, kuid ülejäänutega on küll kööga. Ilmselt tegin midagi vist valesti.. :)

Üks kiisupoeg kurvastab ka väljas koos oma emaga. Olen juba mitu nädalat tahtnud enda juurde võtta ja siis otsida talle uus peremees, kes tema eest hoolitsema hakkab. Siiani pole kuidagi õiget aega leidnud, kuid varsti.. ehk juba homme?

Ahjaa, homme saan oma juuksevärvi eemaldaja kätte. Eks panen siia ka kunagi oma tulemusi. :)







 Päikest Teile kõigile!





Aastapäev, hiiumaa, sünnipäev

Rida sündmusi on toimunud ja suvi on väga tormikas olnud. Peamine sündmus, mis toimus, oli hiiumaal käik jaanipühadel. Pilte sellest mul väga ei ole, kuid mälestusi küll. Aastapäeval sõitsime ja peale jaanipühi saabusime mandrile tagasi. 

Hiiumaal oli tuttava juures, kellel oli superluks maja. Hästi palju tube oli majas ja kõik oli antiikne. Fantastiline koht! Seal siis ladusime puid, kusjuures koostöö oli vägev.. nagu sipelgad, kes jagavad üksteisele puid kätte. Mängisime erinevaid mänge, grillisime ja tsillisime. Eksisime korra külajaanidele ka ära - sinna läksime ainult sööma. :)

Sünnipäev oli tore. Selline tavaline päev oli koos kallite inimestega.  Kordasime rutiini koogiga köögis tibuga ja saime shopatud peikale hunniku riideid. Mulle meeldib tegelikult natukene käsutada, ise valida ja utsitada. :)

Esimene suvekuu saab kohe-kohe läbi! Nautige siis ülejäänusid kahte kuud maksimaalselt!


Päikest! :)

Isiklik aed.

Päris tükk aega olen soovinud midagi istutada ja kasvatama hakata kodus. Aiamaal on seda tehtud küllaga, kuid just kodu aknal. Vahepeal sai mõningaid seemneid ostetud, kuid need jäid istutamata. Eelmine nädal ostsin siis 10 pakki seemneid juurde, eile otsisin keldrist igast aluseid neile. Täna sai poodi lipatud ja mulla ära ostetud ning suurest elevusest toppisin pooled seemned potti ka kohe ära. Wiiiii, lõpuks ometi! 




Nüüd ei suuda ära oodata seda, et kuna need taimed kasvama hakkavad. :) 









Hästi, hästi! Eks tuleb oodata esimesi võrsukesi. Nädalavahetusel lähen Pärnumaale, seega loodan tagasi tulles leida kuskilt potist miskit. :)

Jooksvad pildid, mida olen püüdnud mõnda aega. 


Päikest! :)

Päiksepiste.

Nädalavahetus möödus tegusalt. Korra sai isegi telekasse ka ära eksitud. Igatahes, reedel viisin oma kallikese välja vahelduseks. Käisime Tivolis pisut lõbutsemas ja laupäeval sai pool päeva veedetud lauluväljakul festivalil. Tollel päeval sain päiksepiste ja arvata võib, et päev ei möödunud minu jaoks kõige paremini. Oma esinemised sai ka ära tehtud meeletu kehva enesetundega. Viimaseks esinemiseks jõudis kallikene ka kohale, et mulle kaasa elada ja peale seda viis mu ära koju. :)

Lauluväljakul esinemine oli minu jaoks uudne ja huvitav kogemus. Sai pisut teada, et mis tunne on olla nö VIP ja seda, kuidas neid poputatakse. :)

Kõige heaga kaasneb ka halb. Sai halbu uudiseid teada, mis tekitas minus nõrdimust. Ei ole hullu igatahes, pea püsti ja lähme edasi ning proovime paremini teinekord saavutada asju. 


Päikest!

Mai.

Uhh, maikuu on kiirelt möödunud ja pole olnud aega/viitsimist midagi siia kirjutada olnud. Kõige-kõige positiivsem asi, mis selle aja jooksul toimunud on: kevade saabumine! Vahepeal kiskusid ilmad hirmus suviseks ära. I like! 


Igapäev õhkan soojuse ja roheluse üle. Lõpuks ometigi tunnen ennast ka inimesena ja saan nautida väljas käimist. Lillede lõhn tungib ka ninasõõrmetesse koguaeg. :)

Esimene super uudis - projektiga on kõik finito! Nüüd on mul aega paar kuud aruannet kirjutada ja loota, et neile sobis kõik, mis ma suutsin ära teha koos abilistega projekti raames. Palju õnne mulle ja ülejäänutele korraldajatele-osalejatele! Ma olen äärmiselt õnnelik kannatlikkuse eest!

Teine uudis - käisime mõnda aega trennis ja nüüd tunnen end oluliselt normaalsena. Vanas kaalus igatahes tagasi, kuid ei tahaks päris jätta seda treenimist. Siseruumides on suveajal väga palav ja umbne, seega tuleb ilmselt midagi muud välja mõelda. 

Muidu eluolust. 

Sai liidu juubelil käidud ja Vanemuises esinetud tantsukavaga. Rahvale meeldis, kuigi see kukkus natukene kohmakas välja. :) Paari nädala pärast oleme suurema rahva ees esinemas. Sellele mõeldes muutuvad põlved nõrgaks. Kogemusepagasisse kogunevad pidevalt uued ja huvitavad kogemused, mille eest olen ma tegelikult väga tänulik.

Sellel kevadel on mul eriti suur soov minna matkama. Tahaks ära käia põldude lähedal pildistamas, sest põllud juba praegugi ülivõrratud. Nendest saab meeletuid kauneid pilte koos inimestega. Ilmselt tuleb vist vahepeal niisama bussiga reisimised päevaks kätte võtta ja teha seda, millest ma olen unistanud. Peaks vist inimeste ajakava planeerima hakkama! :)

Meeleolu on hea ja positiivne. Täna olen valmistanud end ette mitu tundi homseks päevaks. Loodetavasti suudan muljet avaldada inimestele ja jõuda järjekordselt oma unistustele lähemale. 

Tundub igatahes, et unistuste täitumine pole enam kaugele jäänud. 

Päikest Teile mu lillekesed!

Punane.

Paar nädalat on jäänud esinemiseni. Igatahes mina olen vaimustuses. :)



Üks väike lauluke ka. Ma olen viimasel ajal Lana Del Rey häälesse ja lauludesse armunud. Videod on ka sellised vanaaegsed ja mõnusad. 



Lootust on paradiisi suhtes igatahes! Kõike hääd!

Kevade idüll.


Heiiipaa!

Teate, sääsed on juba tagasi? Eile ajasin juba kodus üht sääske taga ja muidu puutun nendega trepikojas põgusalt kokku. Kevad on lõpuks käes oma heade ja halbade külgedega. Halbade külgede all mõtlen ma siiski vihma, sääski, gripihooaega jne .. :) Igatahes jätame need negatiivsed tahaplaanile praegu - lumi on kadunud, asfaldil on nii hea jalutada ja soe päike. See kõik annab energiat juurde ja muudab meele heaks.


Kassil on ka kevad pähe hakanud. Tema elus pole enam nii palju kohta magamisel ja niisama ringi jalutamisel vaid vastupidi. Koguaeg mõllab, jookseb ja on nagu pilve tõmmanud ennast. Pilve tõmmanud - vahepeal käitub väga kummaliselt ja seda ka siis suurte silmadega .. ja siis jookseb suvalises suunas minema. Tänu kevadele lähevad hommikuti kiiremini valgeks. Seetõttu on kassi ajaarvestus ka nihkunud ja üritab mind üles ajada varakult. Üles ajamiseks on käsile võtnud teised meetmed - jalutamine pea ja näo otsas, ründab küüntega mu jalgu (mis parasjagu teki alt väljas). Tänaseks on jalad kassikriime täis ja ennem suren teki all palavusse magades, kui lasen varvastel värsket õhku hingata. Mida ma küll temata teeksin. :)

Tegin mõned päevad tagasi paar pilti ka jalutuskäigu ajal. Kevadisi märke ja võlu peab ju pildile püüdma hakkama.  




Varsti alustan ma väikse projektiga kodus. Saan jagada ka siin igasuguseid nippe ja asju, et kuidas saada toa valgusküllaseks ja hubaseks odavalt - eriti odavalt. Hästi palju hakkab tulema just ümberdekoreerimist ja oma kätega meisterdamist. Kindlasti tuleb siia palju - palju pilte.

Seniks siis kõike hääd! Paid! :)

Türgi!

Oeh, pole jõudnud kirjutada siia päris tükk aega. Enne reisi läks üsna kiireks, tuli igast asju koju muretseda ja shopata hädavajalikke asju. Peale seda sai juba sadamas oldud, et reisiga algust teha. 





Mis siin ikka, ei hakka siiski midagi pikalt kirjutama. Hüppasime Soomest ja Saksamaalt ka läbi. Lennureisid ei ole põnevad, need on täis ootamist ja niisama istumist koguaeg. Koguaeg läksime tunnise varuga bussile, laevale, lennule jne, et jumala eest maha ei jääks. Õnneks ooteajad saime sisustatud naistejuttudega ja kohviga ning muu tegevusega. Samas tänu ooteajale tundub reis nii pikk olema endiselt.


Türklased on väga toredad ja sõbralikud. Pakkusid meile omaette kogemust, mida ei osanud uneski näha ja kõik oli super! Saime koolides käia ja linna uudistamas.. shopatud ja muidu lõbutseda. Tagantjärele igatsen seda aega väga, sest päevad olid koguaeg sisustatud. Seal oli mõnus kevad (meie mõistes suvi) ja inimesed ümber olid ääretult sõbralikult ja positiivsed. Saksamaale jõudes mu hing rõõmustas rohelisuse üle, võrratu. Meil Eestis algas aprill, aga lund endiselt sajab ja külm on. Loodetavasti suvi tuleb ikka täie rauaga, sest muidu poleks sellel mõtet. 













Mõned pildikesed reisist. Armastan neid pilte palju ja nad edastavad minu reisiemotsioone.

Nüüd aga vaja oma elu järjele ajada ja hakata tegutsema. Paradiis saab ka millalgi otsa, kuid tuleb veel ja veel.

Pakaahh!