Aasta 2014.

Paari aasta jooksul on mul kombeks saanud kokkuvõte kirjutada aastast ja õppetundidest.

See aasta oli tervikuna ilus aasta. Üks parimaid aastaid mu elus ja ma ei ole kunagi niiiiii õnnelik olnud, kui sel aastal. 

Sel aastal olen tegelenud pidevalt muutustega. Alguse sai toitumisharjumiste muutmisest ja see pall muudkui veeres ja veeres. 




Kõige positiivsemad muutused on: 

* suitsetamise mahajätt
* juuste heledaks värvimine (kõvasti enesekindlust toonud)
* kokkukolimine
* aparaatide saamine (just-just, sain positiivse vastuse ja nüüd harjutan kandmist)
* tervislik toitumine
* tööinimene
* näha kõigis ja kõikides head

Ma olen nende muutuste tõttu leidnud endas sisemise rahu. Ma oskan nüüd väärtustada ilusaid hetki. Ma naudin muusikat kogu südamest, looduses imesid ja kaasa kallistust. Pole paremat tunnet, kui tulla koju ja maanduda kaaslase kaissu ning kogu väsimus kaob hetkega õnnetunde alla. Ma olen õppinud isegi osaliselt armastama oma tööd ka, kuigi vahest vihkan seda kogu südamest. See on vahepeal nii koormav ja väsitav ning tekitab mulle vahest kehva enesetunnet.. aga vahepeal on kõik hästi, kõik sujub kenasti ning koos nalja tegevate töökaaslastega moodustab see mõnusa keskkonna.

Mis töösse puutub, siis seegi on õpetanud mind väga palju. See on mind inimeseks teinud ja tegelikult peaks iga inimene kord elus lihttööd tegema. Ma alguses arvasin, et ma olen üsna kannatlik ja tugev (füüsiliselt) inimene. Talun raskusi ikka ja mis seal ikka ära ole, eks. See kogemus on näidanud mulle, kuidas ma enne olin üsna ära hellitatud inimene. Ma ajasin tööriietuse peale näo krimpsu ja hädaldasin selle üle, kui koledad nad on. Mu füüsiline tugevus oli pea olematu ja kannatlikkus oli ka tegelikult olematu. Ma kippusin ikka ja jälle hädaldama, kui halb ja raske see töö on ning kuidas ma ei taha sinna minna. Ma üritasin raskemaid töid vältida ja ikka lihtsamat teed pidi. Mõned kuud on nii palju õpetanud, et ma ei vingugi enam millegi kallal. Raskemad tööd võtan nüüd hea meelega enda kanda ja ei hädalda enam - töö vajab tegemist ju. Mu füüsiline tugevus on ka arenenud ja lihased enam ei valuta ning jõuan raskusi tõsta. Täna olen ma uhke oma arengu üle. 

Järgmisse aastasse võtan ma kaasa täpselt need õppetunnid:

* Sul on alati arenguruumi, püksirihma ei tohiks kunagi lõdvaks lasta enda kohapealt!
*Positiivsus on hea! Inimesed on head ja ilusad, kui sa seda usud, siis seda nad ongi!
* Kui sa tahad saada tipptasemel teenindust/toitu/viisakust(siia sobivad väga paljud asjad), siis paku sina ka seda.

Imederohkeid jõule ja vana-aasta lõppu!