Oh sügis, minu sügis!

Aeg aina ruttab kiirelt mööda meist märkamatult. Õhtud on pimedamad ja puud on kollasemad. Sügis on meeletult ilus oma värvidega. Värvid maalivad loodusest võrratu pildi. Olen märganud kõrgemates hoonetes olles, et puud suudavad olla värvuse ja asutuse poolest täpselt sellised, nagu vanadel maalingutel. Kahjuks minu digikas ei suuda seda vaatepilti niikuinii välja suumida, et see perfektne tuleks ja täpselt selline, nagu näevad minu silmad. 

Aga, sellest hoolimata on digifotokas number üks, mis on kohe kindlasti minuga kaasas. Enam ei suuda ilma selleta kuskile minna, et äkki ma märkan midagi või satun millegi peale. Järgmised fotod ongi need, mis on tehtud käigu pealt ja planeerimata. 








Aja möödudes olen märganud, et ma olen muutunud. Olen sellest aastast nii palju õppinud oma vigadest ja suutnud end muuta. Eelkõige olen ma uhke oma kohusetundlikkuse üle. Mina, kes ma eriti sellest lugu ei pidanud varasemalt mitmeid ja mitmeid aastaid, ei suuda enam selleta. Tekivad igasugused süümepiinad, kui olen sunnitud mitte olema kohusetundlik. 

Teiseks - rutiin. Oi, kuidas see mulle ei meeldinud. Üritasin alati rutiini lõhkuda erinevate moodustega. Kui tekkis pisikene rutiin minu ellu, mis kestis 1-2 nädalat, olin ma väga kuri ja stressis - arvasin alati, et mu elu õnnetu ja halb. :)  Tänases elus ei suuda ma ilma selleta. Olen loonud endale igapäevase mõnusa rutiini ja seda ka lausa kellaajaliselt. Tänu sellele tunnen end palju turvalisemalt ja rahulolevamana.

Hetkel olen ma rahul oma eluga, pisut võiks veel üht-teist muuta, aga üsna korras. Muutused tulevad ka mu ellu - päris mitu tükki. Hetkel need planeerimisel ja uueks aastaks peaksid nad olema täidetud. Tollest ajast alates plaanin kõike uue hoona alustada, kuna tänavune aasta pole minu jaoks. :)

Igatahes, hääd õhtu jätku ja ilusat eesolevat nädalat! 

Musidkallidpaid!

Punane.

Nädalad on möödunud kiirelt. Olen üritanud ära harjuda töörutiiniga ja kohaneda kõige uuega. Põnev on siiamaani kusjuures. Pean ära mainima, et töökaaslastega olen rohkemgi, kui rahul. Sellist suhtumist, nagu seal kohtab, pole ma ammu kohanud ettevõtetes. Kõik arvestavad väga palju minu väikse puudega ja tulevad lihtsalt niisama ilmast rääkima ning üldse väga vastuvõtlikult. Sellisest soojast vastuvõtust olen ma ammu puudust tundnud. :) 

Töölõunad mööduvad ka enamjaolt õe seltsis saiakesi nosides. Saame koguaeg rääkida asju südamelt ära ja kurta elu üle. Mõnus vaheldus tegelikult. 

Üldiselt muidu on sügismasendus matnud mind enese alla. Ma olen väga mõjutatud ilmast ja üldse, selline nõrguke. Gripiviirused leiavad kergesti koha üles minus ja masendused ka, mis on ilmast tingitud. Muudest asjadest ka, millest hea meelega vaikiksin. Tänavune sügis hirmus vihmane minu meelest, seega ei jäänud üle vihmavari soetada. Selline asi puudub tegelikult alati minu kodus. 










Musidkallidpaid!