Oktoober.

Oeh, ma pole aega saanud selleks, et siia lipata ja kirjutada midagi.. peamiselt siiski endale. 

Mu elu käib nüüd stabiilset radapidi, nagu see ikka käib, kui kolid kallimaga kokku ja hakkad normaalse inimese kombel tööl käima. Mu graafik on enamjaolt hullumeelne, seega juhtub päris palju nii, et tulen koju ja lähen magama ning hommikul uuesti tööle. Vabadel päevadel on alati palju asju, mida tegema pean. Töö on üsna aktiivne, seega, kui mul midagi teha ei ole, siis ma ise tekitan tegevusi juurde, sest teate mis? Ma ei oska enam lihtsalt olla. Ma ei oska puhata, ma tüdinen sellest nii kiiresti ära ja mul hakkab igav.



Aga jah, see on stabiilne, sest mu elu kulgeb rahulikult ja ühtlaselt.

Ma armastan loodust. 

Arutasime kaasaga Tema kontori aknavaadetest, kui järsku hõikasin mina: "Mul on ka ilus vaade".
Kaasa: "Sein jah."

Just, seetõttu ma armastan praegust ilma ja loodust. Ka siis, kui lehed on värvi kaotanud, kuid ma üritan kõigest sellest ilust-olemusest võtta maksimaalse. Vahepeal tekitan omale hommikuti ekstra jalutuskäiku, et kõike seda võimalikult maksimaalselt nautida. Ükskord nägin muide rebast ja jänest aiamaal, samal ajal. Ilmselgelt segasin jahtimisele vahele, sest mind nähes panid kahes suunas plagama. 

Õhtud mööduvad stabiilselt jäätist või kohupiima pugides filmide ja sarjade lainel. Jäätise kõrval käivad alati ahjus küpsetatud õunad, banaanid või kõik korraga. Jahedatel sügisõhtutel on see vaieldamatu lemmik magustoit.

Päeviti jooksen enamasti ringi linna-dokumentide ametiasutuste-vanaema-poodide jms vahet. Ametiasutused - minu abiahendi paberid on õigesse kohta jõudnud ning mingi aeg tulevad eksperdid koju olukorda vaatama. Siis otsustavad. Oeh. 

Ja, ja ma olen hakkanud harrastama vannis käimist ja selle all ma ei mõtle pesemist, vaid vedelemist-olesklemist. Noh, väljas on külm, tööl on külm pluss füüsiline töö. Vann on soe ja lõõgastav. Enamasti harrastan seda siis, kui graafik on hullumeelne - enne ja pärast seda. Veekeskuses käiks ka meeleldi rohkem ujumas, aga teinepool kardab, et siis muutub koht nii igavaks, kui tihedalt käia.

Aga, leidsin pisikese hetke siinse jaoks, kuid nüüd haigutan hoolega. Unemati tuli külla ja eks ma pöördun oma elu juurde tagasi. Kunagi ehk trehvame. :)
Pakaah!