Aasta lõppeb.






Mõned päevad veel tähtsa päevani. 

Alates sellest on paljud asjad uus. Uus lehekülg elus, uued mõtted ja plaanid. Lõpuks!


Sellega seoses panen kirja mõtted, mida ma järgmiseks aastaks kaasa võtan. Kõik on tulnud sellest aastast - minu õppetunnid.


* Viska kõik inimesed oma elust välja, kes Sinu ellu negatiivsust toob. Milleks üritada ja proovida, kui lõpuks kannatad Sina.

* Ära mõtle üle! Võta asju nii must-valgelt kui saad. Endale lihtsam ja enamjaolt ongi asjad puust ja punaselt ees.

* Ära näe meeletult vaeva sellega, et püüad aidata kedagi või suunata. Neid nagunii ei huvita ja nad ei saa sinu üritustest aru. Kannatajaks jääd Sina - kaotatult ja süüdimõistetult.

* Ära usalda kedagi täielikult, isennast samuti. Sa ei kujuta ise ka ette, mida Sa tegelikult enesele võid teha.

* Pinnapealsus on hea - kergem ja lihtsam.

* Ela iseenda jaoks. Kujunda endale oma maailm, loo selles lõbustuspargid ja naeruallikad. Naudi kõike ilma sügavalt süvenemata.

* Hoia lähedasi - nad on kummalisel moel Sind välja kannatanud ja armastavad tingimusteta. 

** Ära tee idiootsusi, mis võivad rikkuda Sinu elu, põhimõtteid ja valikuid.


Ja nii ongi...



Minu meeldejäävam lugu, mis meenutab kummalisel moel sooja ja romantilist suve (ma nii ei mäletagi tegelikult seda). Igatahes pean ära tooma selle loo ka siia. Südamelähedane mälestuste suhtes.




Aitähh!
Head uut!

1. advent

Väärtusta igat sekundit oma elus. Nuta, kui hing seda vajab. Armasta iseennast ja oma lähedasi. Ela!



Kata.

Armastus.

Hei sõbrad! 

Viimasest postitusest on taaskord pikk aeg möödas. Aega napib isegi iseenda jaoks, kuid ei ole hullu. Kellakeeramine on meil ära toimunud, seega lähme pimedas kooli/tööle ja tuleme pimedas. Tänu sellele tundub aega veel vähem olema. Peale tööpäeva lihtsalt tahad koju minna ja pikali visata. Pimedus annab tunda, nagu oleks kohe-kohe öö käes ja nüüd on aega tudu poole sammud viia. :) 

Vahepeal lumi ju maas. Minulgi õnnestus teha pilte eelmisel ja järgmisel päeval, juhuslikult. Eelneval päeval oli imeilus päikseloojang, mida ma ei saanud mitte kuidagi jäädvustada ja meel oli nii nördinud. Tegin siis päiksetõusu valgusest pilte lehtede peal. Need pildid ei ole jällegi midagi erilist tegelikult, tehtud varahommikul jooksupealt. 



Oleme siin vahepeal igasuguseid asju proovinud ja teinud. Käisime siin bodypumpi proovimas. Oeh, koju me ei roomanud, kuid valutasime nii 4-5 päeva lihaseid, kuna see võttis ikka korralikult läbi. Iseenesest sai otsustatud, et valime siiski millegi muu kasuks. Eks paistab, kus me lõpuks trennis käima hakame. 

Sai veel käia pidudel, väljas jalutamas ja söömas erinevate naiskadega. Huvitav on tegelikult käia ja õppida erinevaid inimesi tundma. See kõik avardab veelgi rohkem maailmavaadet ja üldpilti inimeste kohta.

Viimased paar nädalat kudusin endale salli. Reedel sain sellega valmis ja ma olen nii rahul oma tööga. Paar mõtet on veel, mida juurde teha, kuid eks paistab. Arvatavasti prooviks teha, aga enne pean lõngapoes veel shoppama. Must lõng jäi pisut järgi, seega mõtlesin kindaid ka juurde kududa sellest. :) 

Pean täna lausa kirjutama siia. Kirjutama sellest, kui võrratu on minu kallis kaasa. Ma olen viimased pool aastat nii ära hellitatud kaasa poolt, et oeh. Ta annab endast absoluutselt kõik, et minu tuju oleks alati hea ja ma ei peaks üksiklasena Tartus end tundma. Kõik nädalavahetused, mil Temaga veedan, on aeg paradiisis. Ta pingutab nii meeletult palju, et ma naeraks ja õnnelik oleksin. Me oskame teineteisega nii paljuski arvestada ja suhelda üksteisega. See kõik on nii imeline.

Eile sain võrratu üllatuse Smartposti. :)



Ma armastan sind nii palju, minu kallikene!


Musidkallidpaid!

Oh sügis, minu sügis!

Aeg aina ruttab kiirelt mööda meist märkamatult. Õhtud on pimedamad ja puud on kollasemad. Sügis on meeletult ilus oma värvidega. Värvid maalivad loodusest võrratu pildi. Olen märganud kõrgemates hoonetes olles, et puud suudavad olla värvuse ja asutuse poolest täpselt sellised, nagu vanadel maalingutel. Kahjuks minu digikas ei suuda seda vaatepilti niikuinii välja suumida, et see perfektne tuleks ja täpselt selline, nagu näevad minu silmad. 

Aga, sellest hoolimata on digifotokas number üks, mis on kohe kindlasti minuga kaasas. Enam ei suuda ilma selleta kuskile minna, et äkki ma märkan midagi või satun millegi peale. Järgmised fotod ongi need, mis on tehtud käigu pealt ja planeerimata. 








Aja möödudes olen märganud, et ma olen muutunud. Olen sellest aastast nii palju õppinud oma vigadest ja suutnud end muuta. Eelkõige olen ma uhke oma kohusetundlikkuse üle. Mina, kes ma eriti sellest lugu ei pidanud varasemalt mitmeid ja mitmeid aastaid, ei suuda enam selleta. Tekivad igasugused süümepiinad, kui olen sunnitud mitte olema kohusetundlik. 

Teiseks - rutiin. Oi, kuidas see mulle ei meeldinud. Üritasin alati rutiini lõhkuda erinevate moodustega. Kui tekkis pisikene rutiin minu ellu, mis kestis 1-2 nädalat, olin ma väga kuri ja stressis - arvasin alati, et mu elu õnnetu ja halb. :)  Tänases elus ei suuda ma ilma selleta. Olen loonud endale igapäevase mõnusa rutiini ja seda ka lausa kellaajaliselt. Tänu sellele tunnen end palju turvalisemalt ja rahulolevamana.

Hetkel olen ma rahul oma eluga, pisut võiks veel üht-teist muuta, aga üsna korras. Muutused tulevad ka mu ellu - päris mitu tükki. Hetkel need planeerimisel ja uueks aastaks peaksid nad olema täidetud. Tollest ajast alates plaanin kõike uue hoona alustada, kuna tänavune aasta pole minu jaoks. :)

Igatahes, hääd õhtu jätku ja ilusat eesolevat nädalat! 

Musidkallidpaid!

Punane.

Nädalad on möödunud kiirelt. Olen üritanud ära harjuda töörutiiniga ja kohaneda kõige uuega. Põnev on siiamaani kusjuures. Pean ära mainima, et töökaaslastega olen rohkemgi, kui rahul. Sellist suhtumist, nagu seal kohtab, pole ma ammu kohanud ettevõtetes. Kõik arvestavad väga palju minu väikse puudega ja tulevad lihtsalt niisama ilmast rääkima ning üldse väga vastuvõtlikult. Sellisest soojast vastuvõtust olen ma ammu puudust tundnud. :) 

Töölõunad mööduvad ka enamjaolt õe seltsis saiakesi nosides. Saame koguaeg rääkida asju südamelt ära ja kurta elu üle. Mõnus vaheldus tegelikult. 

Üldiselt muidu on sügismasendus matnud mind enese alla. Ma olen väga mõjutatud ilmast ja üldse, selline nõrguke. Gripiviirused leiavad kergesti koha üles minus ja masendused ka, mis on ilmast tingitud. Muudest asjadest ka, millest hea meelega vaikiksin. Tänavune sügis hirmus vihmane minu meelest, seega ei jäänud üle vihmavari soetada. Selline asi puudub tegelikult alati minu kodus. 










Musidkallidpaid! 

Jägala juga.

Kalli kaasaga sai nuputada jälle, et mida teha. Mõtlesime mõlemad oma hobide peale minna ja veetsime päeva mõnusalt. Mina sain digifotokaga pilte klõpsida ja tema siis sõjamänge mängida sõbraga. 

Leidsime mõnusa diili veel sellega, et saime looduskaunites kohtades käia. Jägala juga pildistasin ma igast nurgast, seega on sellest ka palju pilte. Võrratult kaunis oli, et kuidagi ei suuda ükskõikseks jääda ja muudkui klõpsisin. Poisid siis ootasid minu järgi ja üritasid tegevust leida. Pidevalt kostus ka küsimus: "Nuh, kas oled pildistamisega valmis?" , mille peale ma enamjaolt vaikisin. :)








Kallis kaasa hullukene, ronis meil seal päris korralikult, mille peale saime meie ainult naerda. On ikka julge tükk ja pani mindki ronima piltide tarbeks. Utsitas, moosis ja kutsus koguaeg. :)


Minu lahedad tulnukad - no täitsa tulnukad, tee mis tahad. Käskisin natukene poosetada.



Sel ajal, kui nad hoolega üksteist tapsid eemal, pidin mina tegema kaitseprillidega pilte. Sain lõpuks ometi pihlakatest ka pilte tehtud, need ju kõige esimesed sügise kuulutajad minu jaoks. 


















Seiklusrohke päev sai ka oma lõpu. Õhtuks on mõlematel mõnus väsinud olek ja tuju hea. Vähemalt sai natukene ringi käidud värskes õhus ja energiat juurde ammutada loodusest. Järgnev nädal tuleb ju igati raske ja väsitav. :)



Päikest sügisesse! Musidkallidpaid! 

Sügis.

Mul on hea meel kirjutada, et varsti hakkan tihedamini taas kirjutama..muidugi, kui nii palju aega ja jaksu on. Septembrikuu on suisa kiirelt möödunud, et mul tuleb vaid kokkuvõtte teha sellest kuust. Ühesõnaga väga erilist midagi ei olnud, kui ainult see, et olin peaaegu terve kuu haige. Siiani natukene, kuid paranen jõudsalt. Olgugi, et käin lausa talvejopega ringi ja olen hakkanud ohtralt vitamiine tarbima, ei ole need minule kasuks tulnud. 

Vahepeal sai taas Pärnumaad külastatud, mille läbi sain vana digifotoka. Saan endiselt oma oskusi täiendada, sügis ju tegelikult meeletult ilus ja värviline. 



Kõige esimene õnnestunud katse, mil harjusin digifotokaga ümber: 










Paar päeva hiljem sai käisin ja ajasin asju, kuid seekord haarasin digifotoka kaasa ja teepeal hakkasin pildistama. Ilus ilm muudab pildid ääretult ilusaks ja positiivseks, kuid sügisese päikselise ilmaga kaasneb tuul , mis rikub pilte koguaeg.









Mis siis veel uudist. Minu elu hakkab väga kiireks muutuma tegelikult. Hetkel saadan veel oma viimaseid puhkusepäevi Tallinnas mööda. Järgmisest nädalast läheb põnevaks uue töökoha puhul. Ma isegi ootan elevusega seda kõike. Jah, tundub, et seekord tegin õigeid otsuseid. Mul on alati nii põnev elu olnud, et tükk aega pole midagi, mille nimel edasi püüelda. Järsku ühe-kahe-kolme päevaga tulevad mitu pakkumist, võimalust ja ma pean paari tunniga ära otsustama, mis ma teha tahan. Enamjaolt olen ma jätnud otsustamata või valinud selle, mis on kasu asemel kahju toonud. 

Anyway, päikselist sügist Teile! 

Musidkallidpaid! 

Aeg.

Tallinnast tagasitulekust möödub juba nädal. Küll see aeg möödub kiirelt. Igatahes viisime paariaastase unistuse täide - külastasime loomaaeda. Lõpuks! Igatahes, külaskäiguga ei jäänud rahule kumbki ja plaanis võtta veel kord jalad alla ja külastada loomaaeda veel sel aastal.




Mis siin uut. Ega miski, kui see, et püüan ise ka kuskil tööle end saada. See teekond on tegelikult väsitav ja stressirikas. Lisatöö jääb ka katki, kuna antud hetkel on viga tööandjates, mitte minus. Kahju, aga juhtub ikka. Tallinnas veedetud aja jooksul võtsin ühendust paari targema inimesega, kes on tihedalt seotud personaliteemaga - kas siis nõustajana, vabatahtlikuna või hoopis muu teema. Tegelikult sain neilt hästi palju ideid ja mõtteid, mis mind edasi peaksid viima. Asjaolu - miks ma ei ole sellega pihta hakanud? See kõik võtab aega. Seda aega on mul hetkel lausa suurelt, et kõik möödub minu jaoks tibusammuna. Ei olegi mitte miski nii lihtne, nagu ma lootsin.

See kõik tekitab omakorda stressi, kuna tunnen end kasutuna ja raiskan hetkel lihtsalt oma aega ootamisele. Hetkel on siiski väike põnevus sees, kuna kallis kaasa üritab ka lahendusi leida. Nimelt proovib ta ennast, kui ka mind hakata motiveerima. Varsti koostame mõlemad suure plaani, milles hakkame oma tegevusi ja arengut eesmärgistama. Tundub põnev, eksole. Eks vaatame, mis sellest välja kukub. :)

Asjaolu, et mul leidub seda vaba aega küllalt, olen ma üritanud ikka midagi kasulikku korda saata. Tegin eelmisel nädalal moosi - punassõstra-banaanimoosi. Tegelikult kukkus see päris hea välja, banaan annab mõnusa maheda maitse, kuid moos on iseenesest korralikult hapu. Ei ole hullu, lähebki magusamatele magustoitudele, mis vajavadki just haput moosi.

Sellel nädalal teen siis õunamoosi ja õunakompotti. Mõlemaid tahaks teha palju - palju, kuna need on lihtsalt ülemõistuse head!

Lisaks sellele olen ma hakkanud korralikult kodukujundamisega tegelema. Ehitan, muudan, tassin ja lõhun. Mul endal on huvitav ja rahulolu kodus ainult suureneb.

Hea näide, et muutsin oma vana ja lagunenud korvi veidi:


Muidu üldiselt üritan võtta seltskonnast maksimumi ja nautida nendega kvaliteetaega. Kallis Effukene ka meil täiskasvanu nüüd, aga pole veel klubisse jõudnud. Plaanisime päris mitu päeva minna, aga polnud tuju ja viitsimist. Tsillisime siis niisama shopingutega ja pubides. Ega see vanus nüüd kuskile ära ei torma, küll me jõuame veel igal pool käia. Kõige pealt üritame uute muutustega toime tulla ja jalad alla saada. :)





Musidkallidpaid! Selg sirgu ja nägu naerule! Päikest päeva ja kuud öösse!

2-4. päev.

Ma olen nende päevadega kõvasti kokkama hakanud. Algselt tegin nö juhuslikult. Teisel päeval käisin õe juures, kohvitasime ja saiatasime. Hiljem tahtis ta miskiseid seemne-hakklihapalle küpsetama hakata, pannes minu samal ajal kooki küpsetama. Tema juures on alati see, et kui ma sinna saabun, siis paneb minu alati tööle. :)

Kallis kaasa ostis eelmine päev karbi värsket liha, õhtul sai sellest snitslit tehtud. Küll ta siis kiitles ja rõõmustas, et oma tehtud toit on ikka kõige parem. :)

Eile küpsetasin siis kaasale kohupiima-banaani pannkooke. Esmakordselt muuseas, täitsa head tulid välja. Nom-nom. :)

Täna siis valmistasi ise kotlette ja küpsetasin. Kartulaid ja salatit sai ka kõrvale tehtud veel. Kallis kaasa tuli töölt koju ja üllatus ikka vingelt sellepeale. Sain ka toreda kommentaari: "Selliseid üllatusi võiks igapäev olla."  Jah, siis ei oleks need enam üllatused lõpuks. :)

Anyway, päevad möödunud hetkel koduselt. Kõhahood on nii jubedad, et ei julge väga end välja vedada. Päevad on möödunud kokates, filmilainel ja ka uurides veel enda võimalusi. Nimelt tekitab hetkene töötus minus ahastust ja stressi. Tunnen end juba vaikselt kasutuna ja vaatan enda elu peale väga nutuselt. Ega midagi, tuleb uurida ja hakata võtma vastu seda, mis pakutakse.. olenemata erialast ja enda soovidest. 

Vahet pole, eks näis, mis saama hakkab. 

Selg sirgu ja nägu naerule!

1. päev nädalast.

Liikusin eile Tallinna ära. Kallis kaasa rõõmustas nii palju, et võttis sooja toiduga mind vastu. Õhtu otsa seletas siis mulle pikalt ja laialt, kuidas siin korteris toimetada. Pool päeva olen ma siiski omapead.

Täna hommikul üles ärgates läksin ma kööki söögipoolist valmistama. Jah, kallis kaasa oli üsna põhjalik, aga mitte selle kohapealt. Märkides, et üksi ta ei ela, siis sain algselt nuputada söögi osas - milliseid toite ja jooke võin ma võtta ja milliseid mitte. Peale seda sain nuputada, kuidas gaasipliidiga mõllata. Huh, see oli edukas õnneks. Iseenesest naljakas. 

Lõpuks pakkisin oma asjad ka lahti ja liikusin linna. Mitu korda sain katsetatud sellega, kuidas uks kinni-lahti käib. Pole ise pealt näinud ja tuli oma käel katsetada. :D 

Linna liikudes panin ka esimese hooga valesse bussipeatusse, kuid õnneks sealtki liikus üks õige troll. Projektijuhile külla minek oli vägagi edukas. Ma ei tunne ju seda linna peaaegu üldse, aga kui kaarte ja bussimarsuute uurida pool tundi, siis jääb midagi meelde ka. :)

Jõudsin koju - tundsin end päris koduselt. Märgates kaasa SMS-i, hakkasin peadselt kokkama ka. Minu kahjuks hakkas kokakunsti ajal suitsuandur lõugama. Kiirustades ei saanud gaasi ega suitsuandurit kuidagi kinni keerata. Kodune tunne kadus silmapilkselt. Kiskusin lihtsalt selle lae küljest ära ja patareid välja. Huh, käed värisesid. :)  

Hiljem jõudis kaasa ka koju, sai söödud ja päevamuljeid vahetatud ning peale seda välja mindud. Käisime parkides, rabades jms seiklemas. Tore oli! Tüüp pani mind märklauda laskma. See kõik kukkus koomiliselt välja meeste jaoks. Küll oli viga poosides, sihtimises, hoidmisest jne. Vähemalt said nad naerda ja norida mind. :)

Päevaga võib kokkuvõttes rahule jääda! (: 

Mõned telefoniga tehtud pildid. Digikas ju kadunud. 




Päikest päeva, kuud öösse! Musidkallidpaid!


Testijate perekond! (:


Päikest päeva, kuud öösse! 

Need nädalad..

Need paar nädalat on möödunud asjatades ja tegutsedes. Seetõttu on jäänud blogi kirjutamisele ka pause. Arvatavasti tuleb veel pause sisse, sest kaotasin oma digifotoka ära. Loodan veel ülesse leida, lootust on.

Laager läks hästi. Tegevust oli küllalt ja kõik esinesid hästi. Minu poolt au ja kiitus. Laagrirahvas oli ka suurepärane. Parim, keda ma loota võisin. Nüüd, peale laagrit, jäin haigeks. Meretuul oli üsna külm ja jäingi grippi. Ei ole hullu, saabki üle pika aja lihtsalt lebotada ja puhata. Seda puhkust oligi mul vaja, kuna olen viimased kuud palju tegutsenud ja ringi rändanud. 

Mis siis veel.. kooli sisse ei saanud, minu kahjuks. Üks mõte on veel, kuid kardan, et sinnapaika see jääb. Pole seal midagi erilist ja eriala täitsa suva järgi ka valida ei taha. Samas sain tööle, valiti välja 600 kandideerija hulgast. Tuleb vist õnnelik olla, kuid tööülesannetest pole tänaseni kippu ega kõppu. Eks paistab, mis saama hakkab. 

Hetkel jääbki üle otsida endale veel põhitöö või kuskile kooli minna.

 Järgmine nädal läheb mõnusaks! Lähen nädalaks ajaks kalli kaasa juurde. Saame lõpuks oma peamised suveunistused täide viia ja koos olla rahus.


Musidkallidpaid! Päikest päeva, kuud öösse!