Huh, nädalavahetus läks kiirelt mööda. Põhiteemad olid laptop ja praktika. Hetkel otsin endale notebooki, millega siis lõputööd saaks teha. Üsna palju pusimist on sellega tegelikult. Sain ühe silmajäädava pakkumise, otsust veel vastu pole võtnud. Ma ei julgegi üksi midagi teha. Selles osas vajan hullult Matuga kontakteerumist, mis on hetkel vägagi raskendatud. Lisaks ei otsi ma ainult endale laptopi. Effule ka käisime täna ka uurimas, kunagi saab tsekkama minna uuesti.



Igatahes, sain öö otsa üleval oldud praktika tõttu. Alguses oli tempo kiire, keskel täiesti uina-muina. Kaklesin iseendaga ja unega nii kaua, kuni taevas hakkas valgeks minema. Lõuna ajal magasin 4 tundi, seega hetkene olukord on suht ok.


Muidu on elu ilus. Vist. Ma olen mures lihtsalt.. mures kõikide pärast. Koguaeg on kuskil midagi negatiivset, kuigi jah. Tahaks, et kõik oleksid õnnelikud, aga nii ka koguaeg ei saa ju. :)


Täna hommikul muidu täitsa mõnus vihma käes jalutada. Üle pika-pika aja. Niiske ja jahe õhk mõjus mu magamatusele täitsa värskendavalt. Tuleb rõõmustada ja aknast välja vaadata -  lumi peaaegu kadunud, nagu ma lootsingi eelmises postituses.


Enivei, Kerli uus lugu on tõesti hea. Aitähh, see lugu aitas öösel üleval hoida.


Igatahes, kuna kevad on tulemas, siis ärge unustage siiski soojalt riietuda. Kevadtuuled on salakavalad ja haige pole üldse tore olla. Ostsingi täna onukesele kõharohtu ja muid pahna kokku, kuna see oli ikka väga-väga jõhker, kuidas ta kõhis.


Kallidmusidpaid.




Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde...