Jägala juga.

Kalli kaasaga sai nuputada jälle, et mida teha. Mõtlesime mõlemad oma hobide peale minna ja veetsime päeva mõnusalt. Mina sain digifotokaga pilte klõpsida ja tema siis sõjamänge mängida sõbraga. 

Leidsime mõnusa diili veel sellega, et saime looduskaunites kohtades käia. Jägala juga pildistasin ma igast nurgast, seega on sellest ka palju pilte. Võrratult kaunis oli, et kuidagi ei suuda ükskõikseks jääda ja muudkui klõpsisin. Poisid siis ootasid minu järgi ja üritasid tegevust leida. Pidevalt kostus ka küsimus: "Nuh, kas oled pildistamisega valmis?" , mille peale ma enamjaolt vaikisin. :)








Kallis kaasa hullukene, ronis meil seal päris korralikult, mille peale saime meie ainult naerda. On ikka julge tükk ja pani mindki ronima piltide tarbeks. Utsitas, moosis ja kutsus koguaeg. :)


Minu lahedad tulnukad - no täitsa tulnukad, tee mis tahad. Käskisin natukene poosetada.



Sel ajal, kui nad hoolega üksteist tapsid eemal, pidin mina tegema kaitseprillidega pilte. Sain lõpuks ometi pihlakatest ka pilte tehtud, need ju kõige esimesed sügise kuulutajad minu jaoks. 


















Seiklusrohke päev sai ka oma lõpu. Õhtuks on mõlematel mõnus väsinud olek ja tuju hea. Vähemalt sai natukene ringi käidud värskes õhus ja energiat juurde ammutada loodusest. Järgnev nädal tuleb ju igati raske ja väsitav. :)



Päikest sügisesse! Musidkallidpaid! 

Sügis.

Mul on hea meel kirjutada, et varsti hakkan tihedamini taas kirjutama..muidugi, kui nii palju aega ja jaksu on. Septembrikuu on suisa kiirelt möödunud, et mul tuleb vaid kokkuvõtte teha sellest kuust. Ühesõnaga väga erilist midagi ei olnud, kui ainult see, et olin peaaegu terve kuu haige. Siiani natukene, kuid paranen jõudsalt. Olgugi, et käin lausa talvejopega ringi ja olen hakkanud ohtralt vitamiine tarbima, ei ole need minule kasuks tulnud. 

Vahepeal sai taas Pärnumaad külastatud, mille läbi sain vana digifotoka. Saan endiselt oma oskusi täiendada, sügis ju tegelikult meeletult ilus ja värviline. 



Kõige esimene õnnestunud katse, mil harjusin digifotokaga ümber: 










Paar päeva hiljem sai käisin ja ajasin asju, kuid seekord haarasin digifotoka kaasa ja teepeal hakkasin pildistama. Ilus ilm muudab pildid ääretult ilusaks ja positiivseks, kuid sügisese päikselise ilmaga kaasneb tuul , mis rikub pilte koguaeg.









Mis siis veel uudist. Minu elu hakkab väga kiireks muutuma tegelikult. Hetkel saadan veel oma viimaseid puhkusepäevi Tallinnas mööda. Järgmisest nädalast läheb põnevaks uue töökoha puhul. Ma isegi ootan elevusega seda kõike. Jah, tundub, et seekord tegin õigeid otsuseid. Mul on alati nii põnev elu olnud, et tükk aega pole midagi, mille nimel edasi püüelda. Järsku ühe-kahe-kolme päevaga tulevad mitu pakkumist, võimalust ja ma pean paari tunniga ära otsustama, mis ma teha tahan. Enamjaolt olen ma jätnud otsustamata või valinud selle, mis on kasu asemel kahju toonud. 

Anyway, päikselist sügist Teile! 

Musidkallidpaid! 

Aeg.

Tallinnast tagasitulekust möödub juba nädal. Küll see aeg möödub kiirelt. Igatahes viisime paariaastase unistuse täide - külastasime loomaaeda. Lõpuks! Igatahes, külaskäiguga ei jäänud rahule kumbki ja plaanis võtta veel kord jalad alla ja külastada loomaaeda veel sel aastal.




Mis siin uut. Ega miski, kui see, et püüan ise ka kuskil tööle end saada. See teekond on tegelikult väsitav ja stressirikas. Lisatöö jääb ka katki, kuna antud hetkel on viga tööandjates, mitte minus. Kahju, aga juhtub ikka. Tallinnas veedetud aja jooksul võtsin ühendust paari targema inimesega, kes on tihedalt seotud personaliteemaga - kas siis nõustajana, vabatahtlikuna või hoopis muu teema. Tegelikult sain neilt hästi palju ideid ja mõtteid, mis mind edasi peaksid viima. Asjaolu - miks ma ei ole sellega pihta hakanud? See kõik võtab aega. Seda aega on mul hetkel lausa suurelt, et kõik möödub minu jaoks tibusammuna. Ei olegi mitte miski nii lihtne, nagu ma lootsin.

See kõik tekitab omakorda stressi, kuna tunnen end kasutuna ja raiskan hetkel lihtsalt oma aega ootamisele. Hetkel on siiski väike põnevus sees, kuna kallis kaasa üritab ka lahendusi leida. Nimelt proovib ta ennast, kui ka mind hakata motiveerima. Varsti koostame mõlemad suure plaani, milles hakkame oma tegevusi ja arengut eesmärgistama. Tundub põnev, eksole. Eks vaatame, mis sellest välja kukub. :)

Asjaolu, et mul leidub seda vaba aega küllalt, olen ma üritanud ikka midagi kasulikku korda saata. Tegin eelmisel nädalal moosi - punassõstra-banaanimoosi. Tegelikult kukkus see päris hea välja, banaan annab mõnusa maheda maitse, kuid moos on iseenesest korralikult hapu. Ei ole hullu, lähebki magusamatele magustoitudele, mis vajavadki just haput moosi.

Sellel nädalal teen siis õunamoosi ja õunakompotti. Mõlemaid tahaks teha palju - palju, kuna need on lihtsalt ülemõistuse head!

Lisaks sellele olen ma hakkanud korralikult kodukujundamisega tegelema. Ehitan, muudan, tassin ja lõhun. Mul endal on huvitav ja rahulolu kodus ainult suureneb.

Hea näide, et muutsin oma vana ja lagunenud korvi veidi:


Muidu üldiselt üritan võtta seltskonnast maksimumi ja nautida nendega kvaliteetaega. Kallis Effukene ka meil täiskasvanu nüüd, aga pole veel klubisse jõudnud. Plaanisime päris mitu päeva minna, aga polnud tuju ja viitsimist. Tsillisime siis niisama shopingutega ja pubides. Ega see vanus nüüd kuskile ära ei torma, küll me jõuame veel igal pool käia. Kõige pealt üritame uute muutustega toime tulla ja jalad alla saada. :)





Musidkallidpaid! Selg sirgu ja nägu naerule! Päikest päeva ja kuud öösse!