2-4. päev.

Ma olen nende päevadega kõvasti kokkama hakanud. Algselt tegin nö juhuslikult. Teisel päeval käisin õe juures, kohvitasime ja saiatasime. Hiljem tahtis ta miskiseid seemne-hakklihapalle küpsetama hakata, pannes minu samal ajal kooki küpsetama. Tema juures on alati see, et kui ma sinna saabun, siis paneb minu alati tööle. :)

Kallis kaasa ostis eelmine päev karbi värsket liha, õhtul sai sellest snitslit tehtud. Küll ta siis kiitles ja rõõmustas, et oma tehtud toit on ikka kõige parem. :)

Eile küpsetasin siis kaasale kohupiima-banaani pannkooke. Esmakordselt muuseas, täitsa head tulid välja. Nom-nom. :)

Täna siis valmistasi ise kotlette ja küpsetasin. Kartulaid ja salatit sai ka kõrvale tehtud veel. Kallis kaasa tuli töölt koju ja üllatus ikka vingelt sellepeale. Sain ka toreda kommentaari: "Selliseid üllatusi võiks igapäev olla."  Jah, siis ei oleks need enam üllatused lõpuks. :)

Anyway, päevad möödunud hetkel koduselt. Kõhahood on nii jubedad, et ei julge väga end välja vedada. Päevad on möödunud kokates, filmilainel ja ka uurides veel enda võimalusi. Nimelt tekitab hetkene töötus minus ahastust ja stressi. Tunnen end juba vaikselt kasutuna ja vaatan enda elu peale väga nutuselt. Ega midagi, tuleb uurida ja hakata võtma vastu seda, mis pakutakse.. olenemata erialast ja enda soovidest. 

Vahet pole, eks näis, mis saama hakkab. 

Selg sirgu ja nägu naerule!

1. päev nädalast.

Liikusin eile Tallinna ära. Kallis kaasa rõõmustas nii palju, et võttis sooja toiduga mind vastu. Õhtu otsa seletas siis mulle pikalt ja laialt, kuidas siin korteris toimetada. Pool päeva olen ma siiski omapead.

Täna hommikul üles ärgates läksin ma kööki söögipoolist valmistama. Jah, kallis kaasa oli üsna põhjalik, aga mitte selle kohapealt. Märkides, et üksi ta ei ela, siis sain algselt nuputada söögi osas - milliseid toite ja jooke võin ma võtta ja milliseid mitte. Peale seda sain nuputada, kuidas gaasipliidiga mõllata. Huh, see oli edukas õnneks. Iseenesest naljakas. 

Lõpuks pakkisin oma asjad ka lahti ja liikusin linna. Mitu korda sain katsetatud sellega, kuidas uks kinni-lahti käib. Pole ise pealt näinud ja tuli oma käel katsetada. :D 

Linna liikudes panin ka esimese hooga valesse bussipeatusse, kuid õnneks sealtki liikus üks õige troll. Projektijuhile külla minek oli vägagi edukas. Ma ei tunne ju seda linna peaaegu üldse, aga kui kaarte ja bussimarsuute uurida pool tundi, siis jääb midagi meelde ka. :)

Jõudsin koju - tundsin end päris koduselt. Märgates kaasa SMS-i, hakkasin peadselt kokkama ka. Minu kahjuks hakkas kokakunsti ajal suitsuandur lõugama. Kiirustades ei saanud gaasi ega suitsuandurit kuidagi kinni keerata. Kodune tunne kadus silmapilkselt. Kiskusin lihtsalt selle lae küljest ära ja patareid välja. Huh, käed värisesid. :)  

Hiljem jõudis kaasa ka koju, sai söödud ja päevamuljeid vahetatud ning peale seda välja mindud. Käisime parkides, rabades jms seiklemas. Tore oli! Tüüp pani mind märklauda laskma. See kõik kukkus koomiliselt välja meeste jaoks. Küll oli viga poosides, sihtimises, hoidmisest jne. Vähemalt said nad naerda ja norida mind. :)

Päevaga võib kokkuvõttes rahule jääda! (: 

Mõned telefoniga tehtud pildid. Digikas ju kadunud. 




Päikest päeva, kuud öösse! Musidkallidpaid!


Testijate perekond! (:


Päikest päeva, kuud öösse! 

Need nädalad..

Need paar nädalat on möödunud asjatades ja tegutsedes. Seetõttu on jäänud blogi kirjutamisele ka pause. Arvatavasti tuleb veel pause sisse, sest kaotasin oma digifotoka ära. Loodan veel ülesse leida, lootust on.

Laager läks hästi. Tegevust oli küllalt ja kõik esinesid hästi. Minu poolt au ja kiitus. Laagrirahvas oli ka suurepärane. Parim, keda ma loota võisin. Nüüd, peale laagrit, jäin haigeks. Meretuul oli üsna külm ja jäingi grippi. Ei ole hullu, saabki üle pika aja lihtsalt lebotada ja puhata. Seda puhkust oligi mul vaja, kuna olen viimased kuud palju tegutsenud ja ringi rändanud. 

Mis siis veel.. kooli sisse ei saanud, minu kahjuks. Üks mõte on veel, kuid kardan, et sinnapaika see jääb. Pole seal midagi erilist ja eriala täitsa suva järgi ka valida ei taha. Samas sain tööle, valiti välja 600 kandideerija hulgast. Tuleb vist õnnelik olla, kuid tööülesannetest pole tänaseni kippu ega kõppu. Eks paistab, mis saama hakkab. 

Hetkel jääbki üle otsida endale veel põhitöö või kuskile kooli minna.

 Järgmine nädal läheb mõnusaks! Lähen nädalaks ajaks kalli kaasa juurde. Saame lõpuks oma peamised suveunistused täide viia ja koos olla rahus.


Musidkallidpaid! Päikest päeva, kuud öösse!