Esimene ühine öö.

Jess, praktika kaitstud. Jess, koolivõlad tehtud - anyway, kõik tööd tehtud. Jess, lõputöö edeneb, aeglaselt küll, aga edeneb. 


Sääsed on tagasi. Neil muud elu ei ole, kui ainult ründavad igalt poolt, punnikesi aina tekib juurde. (muigan siin ja kujutan ette, kuidas mõni tuleks ütlema: "Tõesti või? Ära sa märgi!") 


See on lausa hämmastav, kui palju suudab üks inimene söövitada mällu pilte koos reageeringuga või elava ilmega. Suhtlusportaalides teatuid sõnu lugedes tekivad mälestuspildid, mis lõppevad naeruplahvatusega. 


Tundub, et minu inimestel on kõik korras enamvähem. Minu tiburull on küll siin maailma õnnelikem inimene ja ta suudab anda mullegi positiivse laengu. Teiste õnn teeb mindki õnnelikuks. 


Päikest päeva, kuud öösse! Musidkallidpaid!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar