Ema.

Täna on emadepäev. Päev, mis tekitab mulle kurbust, üksindust ja lootusetuid unistusi. Palju kordi olen ma istunud aknalaual ja vaadanud tähtede poole ning rääkinud oma emaga. Olen seal samas nutnud ennast puruks ja unistanud, et äkki ta ilmub kuskilt välja..


Palju kordi olen ette mananud silme ette pildi õnnelikust perekonnast. Perekonnast, kus on mul ema ja isa. Enim meelde on jäänud unistus, kus ma istun koos oma perekonnaga piknikul järve ääres. Koos naermas, rääkimas ja mängimas.. Muud ma ei soovikski. 


Tänapäeval läheb paljudele korda hunnik asju, mida nad saama peavad. Olgu nendeks ehted, riided, elektroonilised seadmed või midagi muud. Mina olen alati unistanud õnnelikust perekonnast. Just täpselt seda tahan ma oma tulevikku. Mulle on oluline armastus, õnn ja naer. 


Tänane päev on mõeldud selleks, et inimesed väärtustaksid oma ema. Ema, kes on sind sünnitanud siia ilma ja üles kasvatanud. Pakkunud sulle armastust, hoolitsust ja teinud sind kõigest hoolimata õnnelikuks. Vahest juhtub, on ka probleeme, mis on ületamatud. Tuleb vaadata tahaplaanile, et emadel on siiski üks mõte - lapsed peavad olema alati õnnelikud ja kaitstud.


Kallistage oma ema. Kinkige talle sületäie kevadlilli. Rääkige, kui tähtis ta teile on. 


Mina teeks seda, kui ma vaid saaks..


Head emadepäeva!