Oh sügis, minu sügis!

Aeg aina ruttab kiirelt mööda meist märkamatult. Õhtud on pimedamad ja puud on kollasemad. Sügis on meeletult ilus oma värvidega. Värvid maalivad loodusest võrratu pildi. Olen märganud kõrgemates hoonetes olles, et puud suudavad olla värvuse ja asutuse poolest täpselt sellised, nagu vanadel maalingutel. Kahjuks minu digikas ei suuda seda vaatepilti niikuinii välja suumida, et see perfektne tuleks ja täpselt selline, nagu näevad minu silmad. 

Aga, sellest hoolimata on digifotokas number üks, mis on kohe kindlasti minuga kaasas. Enam ei suuda ilma selleta kuskile minna, et äkki ma märkan midagi või satun millegi peale. Järgmised fotod ongi need, mis on tehtud käigu pealt ja planeerimata. 

Aja möödudes olen märganud, et ma olen muutunud. Olen sellest aastast nii palju õppinud oma vigadest ja suutnud end muuta. Eelkõige olen ma uhke oma kohusetundlikkuse üle. Mina, kes ma eriti sellest lugu ei pidanud varasemalt mitmeid ja mitmeid aastaid, ei suuda enam selleta. Tekivad igasugused süümepiinad, kui olen sunnitud mitte olema kohusetundlik. 

Teiseks - rutiin. Oi, kuidas see mulle ei meeldinud. Üritasin alati rutiini lõhkuda erinevate moodustega. Kui tekkis pisikene rutiin minu ellu, mis kestis 1-2 nädalat, olin ma väga kuri ja stressis - arvasin alati, et mu elu õnnetu ja halb. :)  Tänases elus ei suuda ma ilma selleta. Olen loonud endale igapäevase mõnusa rutiini ja seda ka lausa kellaajaliselt. Tänu sellele tunnen end palju turvalisemalt ja rahulolevamana.

Hetkel olen ma rahul oma eluga, pisut võiks veel üht-teist muuta, aga üsna korras. Muutused tulevad ka mu ellu - päris mitu tükki. Hetkel need planeerimisel ja uueks aastaks peaksid nad olema täidetud. Tollest ajast alates plaanin kõike uue hoona alustada, kuna tänavune aasta pole minu jaoks. :)

Igatahes, hääd õhtu jätku ja ilusat eesolevat nädalat! 

Musidkallidpaid!