Ma olen nende päevadega kõvasti kokkama hakanud. Algselt tegin nö juhuslikult. Teisel päeval käisin õe juures, kohvitasime ja saiatasime. Hiljem tahtis ta miskiseid seemne-hakklihapalle küpsetama hakata, pannes minu samal ajal kooki küpsetama. Tema juures on alati see, et kui ma sinna saabun, siis paneb minu alati tööle. :)
Kallis kaasa ostis eelmine päev karbi värsket liha, õhtul sai sellest snitslit tehtud. Küll ta siis kiitles ja rõõmustas, et oma tehtud toit on ikka kõige parem. :)
Eile küpsetasin siis kaasale kohupiima-banaani pannkooke. Esmakordselt muuseas, täitsa head tulid välja. Nom-nom. :)
Täna siis valmistasi ise kotlette ja küpsetasin. Kartulaid ja salatit sai ka kõrvale tehtud veel. Kallis kaasa tuli töölt koju ja üllatus ikka vingelt sellepeale. Sain ka toreda kommentaari: "Selliseid üllatusi võiks igapäev olla." Jah, siis ei oleks need enam üllatused lõpuks. :)
Anyway, päevad möödunud hetkel koduselt. Kõhahood on nii jubedad, et ei julge väga end välja vedada. Päevad on möödunud kokates, filmilainel ja ka uurides veel enda võimalusi. Nimelt tekitab hetkene töötus minus ahastust ja stressi. Tunnen end juba vaikselt kasutuna ja vaatan enda elu peale väga nutuselt. Ega midagi, tuleb uurida ja hakata võtma vastu seda, mis pakutakse.. olenemata erialast ja enda soovidest.
Vahet pole, eks näis, mis saama hakkab.
Selg sirgu ja nägu naerule!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar