Päike.

Ilmad on olnud viimasel ajal superilusad. Päike särab Tartumaal lausa igapäev ja meie saame sellest vaid rõõmu tunda. Õhtuti on selline mõnus niiske ja soe õhk, mis meenutab kevadist sula - ehk on tõesti hakkanud kevad vaikselt meie juurde sammuma?

Muud eluolu.. hakkasime trennis käima ja juba teist nädalat. Meeletult mõnus on tegelikult ja annab ikka korralikult head enesetunnet. Nädal tagasi sai jalutatud pimedas trenni, eile juba valges. See oli üllatav, sest oli tunda lõpuks, kuidas päevad pikenevad. 

Kui muidu inimesed lähevad uue aasta saabumisega trenni, et suveks vormi saada, siis meie tahame reisiks vormi saada. Või nuh, endist kaalunumbrit tagasi saada ja head enesetunnet ka kauba peale. :)


Kaks ja pool nädalat veel on jäänud Türgini! 

Kallidpaid! Päikest! 

Sokolaadimusi.

Sõbrapäev on möödunud ja kingitused vahetatud. Tähistada sai seda õige pikalt - terve nädalavahetus. Algas see õige magusalt - kirju koer, shokolaadimusi ja muffinid. Meie paksuks pugimine kestab igatahes endiselt. :)


Olime ka need stiilsed ja lahedad nädalavahetusel ja käisime sushit söömas. Sai naljatatud, et teeme pilti ja paneme ka facebooki. Mida me muidugi ei teinud, kuid see on üleshaibitud teema. Kogemus oli omamoodi ja teenindaja küsimustele ei osanud ka vastatud. Uudsed maitsed ja peale sööki sai kostetud, et eks lähme kindlasti kunagi veel sinna. Mainiks ära, et põhjus, miks me kaasaga siiani söömas käinud pole - me ei söö kala. :)

Muidu tegime üüberpikki jalutuskäike, nii et minul jalad valutasid pühapäeval. Muidugi sinna hulka kuulus ka tõrts naeru ja lollitamist. Perfektne nädalavahetus. Isegi filmid, mida me koos kaisus vaatasime, olid väga head. Ainuke miinus, mida ma ehk oskan välja tuua, on frikadellisupp. Pipraga sai vähe liialdatud, või siis õigemini kukkus ta pakist välja veidi suurema kogusega, kui ma tahtsin panna.


Aga üldiselt. Täpselt kuu aega on jäänud reisini. Reisikindlustuste, kohvrite ja lennujaama turvaväravate kohta oleme igatahes palju targemaks saanud. Tegutsenud veel pole, kuid aega on. Eks me olemegi viimase hetke inimesed rohkem, kuid üritame seda reisi puhul vältida siiski. Shopingutuuridel on ka põnev käia, koguaeg mõtled, et "seda saab ka reisil olles kanda" ja siis käidki selle mõttega shoppamas, et endale reisi jaoks osta asju. Totter, ma tean.



 Pst, kaasa tegi seekord minust paremaid pilte. 

Have a nice week!

Sõbrapäeva stoori.

Kass.

Igapäevane elu! :)

Roosad prillid.

Ootan päikest, kevadet ja palju lilli. Mõnusaid plusskraade, et saaks väljas jalutada ilma jopeta. Ootan seda kõike nii väga. Isegi vihm tundub meelepärasem, kui lumi. Varsti, varsti.. 

Wii, aga mina sain endale Skype suure t-särgi. Kaasa teab, et mulle suured t-särgid meeldivad, seega sebis mulle ka ühe. Nüüd ei pea enam tema kapi kallale hiilima minema. :) 

Igatahes nädalad on möödunud rahulikult. Sai nii voodis lesitud gripi tõttu, kui ka terveks saadud ja mööda linna teksaseid taga aetud. Effutibukene on ka viitsinud mu seltskonda täiendada ja muuta päevad päikselisemaks. Ta on meeletult armas olnud. :)

Nädalavahetusel sai üle pika aja maal käidud. Pugisime ennast kommidest ja kookidest paksuks, nüüd hea olla. :)

Seal olles saime jalutamas käidud. Tegime pika tiiru mereni välja. Meri on omamoodi.. valge kaugus paistis. Muidugi paistis ka seal peal müttavaid ja kalu otsivaid inimesi ning üks auto sõitis kaaaa. Igatahes, mina külmavares, külmusin selle jalutuskäiguga ära, et pool õhtut sai ahju ees peesitatud ja kalli kaasa kaisus koos paksu tekiga.  :)

Muidu, hellouuu, sõbrapäev on tulemas. Ärge siis sõpru ja kaasasid ära unustage. :) 

Patsu teile! :)

Sähhh.

Jee, meie oleme haiged. Ühe õhtuga lihtsalt niitis haigus jalust. Homme kodune nagunii ei kavatse olla, kuna passil vaja järel käia ja apteegist vaja igast kraami kokku korjata. Muidugi ei saa mainimata jätta ka kodupoodi, kust saab osta mett ja küüslauku. Ilmselt pole vahet, kas osta või mitte, aga kuna ma tean oma haigusekulgu täpselt ja tean, et järgmised kaks nädalat hakkan kodune olema, siis need abivahendid ainult leevendavad olukorda.

Üldiselt, täna alustasime esimest korda tantsuprooviga, millega tegeleme järgmised viis kuud. Esimene tantsutund päädis siis line- ja rahvatantsudega. Ilmselt moodustamegi nende stiilidega tantsukava, kuna grupile vaja midagi lihtsamat ja tahame siiski vaatemängu ka korraldada. Igatahes sai teada, mis tunne on teksadega ja saabastega tund aega tantsida. :)

Nädal tagasi tegi ilmataat meile toreda üllatuse, pakkudes meile külmakraade nii -25 kraadi. Nende miinuskraadidel on ju omad võlud ju. Korstnad suitsevad, pildi peale jäädvustada saab neid vägevalt. Muidugi karge külm muudab puud ka meeletult kauniks ja loob maalilise vaatepildi. 

Meil on tegelikult stress majas vaheldumisi. Kallis kaasa kostis üks päev, et kui tema on masenduses, siis mina ei tohi olla. Nii ongi, sest üks pool peab olema positiivne, kes toob päikese pilvede vahelt välja. Talv on meie jaoks kuidagi pikaks ja külmaks veninud, et luudes on väsimus ja igasugune jõud puudub. Päikest ka pole eriti, mis meie tujud paremaks muudaks. Päev on endiselt lühike ja see on juba pikalt kestnud. See kõik paneb nördima, kuna tekib kasutuna tunne - ei tee midagi asjalikku väsimuse ja jõu puudumise tõttu. Nädalavahetused mööduvad igati vingelt - vedeleme, sööme, vedeleme, sööme. Kaalunumbrid on igatahes tõusnud selle elustiili peale. :)

Armastan seda smaili :D .

Ähh, ei ole midagi. Tuleb üks plaan leiutada, kuidas sellest stressist ja rutiinist lahti rebida end. Üks pisike mõte on tekkinud, mille avaldan kõigepealt kallile kaasale homme. Ühte väikest head vaheldust oleks vaja. 

Ahjaaa, minul on teksad lõhki ja tahtmine on tõusnud värviliste teksade peale, mida on praegu hunnikutes müüki paisatud poodidesse. Oh, puberteet tuleb vist tagasi mul. Eks vaatab, ehk siiski matan selle mõtte sügavale maha. 



Tsikibriki, ilusat talve!

Reede vs reede

Teate mis? Esimest korda olla üle pika aja reedel üksi kodus. Mäletan tööpäeva järgseid reedeid - sellel oli ikka suur tähendus. Praegu on mul tõesti ükskõik, et kas on reede või hoopis kolmapäev. Päev on päev. :)

Eelneva blogi nimekirjast sai enamus asju ära tehtud. Kleidisaaga jääb siiski ära, kuna otsustasime mitte minna. Eks seal oli päris palju segavaid faktoreid, seega jahm. Ikka juhtub :).

Sellest päevast saati, mil ma koju tulin (teisipäeva varahommikul), on kass tõeline memmekas. Tõsine pugeja ja sabarakk. Hilisõhtutel meeldib talle mulle meelde tuletada solvunud näoga, et aeg oleks magama minna. Lõuna ajal aga rahmeldab ja jookseb voodi peal - aeg on üles tulla. Vahepeal meeldib talle muidugi ka näo ette istuda ja vihaselt põrnitseda. Ma tunnen seda lausa läbi kinniste silmade, kui ta seda teeb. Creepy! :)
Lisaks veel elab ta absoluutselt igal võimalikul hetkel sul süles ja nurub paisid. 

Õnneks või kahjuks ei ole ta koguaeg selline. Hellusehood saavad mingi aeg läbi ja siis on ta eemalolev, iseseisev ja kuri. Kõik peab tema tujude järgi käima ja kui ei käi, siis hoia sa eest. :)

Igav igatahes ei hakka temaga kunagi.  


Aga üldiselt. Mina ei saa oma pangakaardiga maksta passi eest - see on ju noortekas ja nemad seda ei tunnista. Jama ja nalja kui palju. Õhtul sai ülekande tehtud ja nüüd on see tegemisel. Effuga sai see trall ette võetud, kuna me olime ainukesed, kellel selline asi puudus. Muidugi, meestel oli olemas ja veel pika kehtivusajaga. 

Vaikselt, vaikselt liigub see elu. Väikseid, väikseid plaane ma tasakesi juba koostan. Tahaks midagi. Selle tundega olen ma võidelnud juba paar päeva, sest ma ei tea. Ei tea, mida ma täpselt tahangi. Ometigi tahan. Imelikud tunded igatahes. 

Aga hääküll. 

Tadaaa!