Reede vs reede

Teate mis? Esimest korda olla üle pika aja reedel üksi kodus. Mäletan tööpäeva järgseid reedeid - sellel oli ikka suur tähendus. Praegu on mul tõesti ükskõik, et kas on reede või hoopis kolmapäev. Päev on päev. :)

Eelneva blogi nimekirjast sai enamus asju ära tehtud. Kleidisaaga jääb siiski ära, kuna otsustasime mitte minna. Eks seal oli päris palju segavaid faktoreid, seega jahm. Ikka juhtub :).

Sellest päevast saati, mil ma koju tulin (teisipäeva varahommikul), on kass tõeline memmekas. Tõsine pugeja ja sabarakk. Hilisõhtutel meeldib talle mulle meelde tuletada solvunud näoga, et aeg oleks magama minna. Lõuna ajal aga rahmeldab ja jookseb voodi peal - aeg on üles tulla. Vahepeal meeldib talle muidugi ka näo ette istuda ja vihaselt põrnitseda. Ma tunnen seda lausa läbi kinniste silmade, kui ta seda teeb. Creepy! :)
Lisaks veel elab ta absoluutselt igal võimalikul hetkel sul süles ja nurub paisid. 

Õnneks või kahjuks ei ole ta koguaeg selline. Hellusehood saavad mingi aeg läbi ja siis on ta eemalolev, iseseisev ja kuri. Kõik peab tema tujude järgi käima ja kui ei käi, siis hoia sa eest. :)

Igav igatahes ei hakka temaga kunagi.  


Aga üldiselt. Mina ei saa oma pangakaardiga maksta passi eest - see on ju noortekas ja nemad seda ei tunnista. Jama ja nalja kui palju. Õhtul sai ülekande tehtud ja nüüd on see tegemisel. Effuga sai see trall ette võetud, kuna me olime ainukesed, kellel selline asi puudus. Muidugi, meestel oli olemas ja veel pika kehtivusajaga. 

Vaikselt, vaikselt liigub see elu. Väikseid, väikseid plaane ma tasakesi juba koostan. Tahaks midagi. Selle tundega olen ma võidelnud juba paar päeva, sest ma ei tea. Ei tea, mida ma täpselt tahangi. Ometigi tahan. Imelikud tunded igatahes. 

Aga hääküll. 

Tadaaa! 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar