Heii kallis!
Kirjutan selle blogipostituse Sulle! Tahtsin Sulle kirjutada teisel moel seda, kui oluline Sa mulle oled ja kui võrratu inimesega tegemist on. Ma tean, et mõnikord on raske näha iseennast heas valguses, eriti kõledal talvepäeval. Sellisel ajal tundub maailm mustvalge.
Tahan Sind tänada kõige eest, mis Sa mu heaks teinud oled. Tahan tänada Sind selle eest, Sa mind välja kannatanud oled ning jäänud mu kõrvale. Ma olen üks õnnelik neiu, kes on saanud Sinu armastuse osaliseks. Sa täidad mu päevi naeru, nalja ja õnnega. Sa oled suurepärane partner nii mulle, kui ka loomadele. Nad hindavad seda ka äärmiselt palju, et Sa nendega nii palju tegeled ja suhtled.
Meil on nüüd oma kodu ja oma pisikene perekond. Igapäev ootan õhtut, et olla meie pere keskel ja lihtsalt tunda turvaliselt ja armastatuna. Aitäh, et sa oled selle nimel vaeva näinud, palju tööd teinud ning andnud hindamatu panuse, et see võimalik oleks. Sinu tõttu on meil ülimalt õdus kodukene.
Aitäh, et Sa oled äärmiselt mõistev ja kaastundlik inimene. Sinu headus ja lahkus on imetlusväärne. Samuti imetlen ma Su töökust. Sa oled väga kohusetundlik inimene ja seetõttu veedad Sa mõnikord tunnikese kauem tööl, et töö tehtud saaks. Parematel päevadel tuled Sa kiiremini koju, et olla meie juures ja veeta meiega koos aega.
Mulle meeldib, et ma saan Sind rõõmustada lihtsate asjadega ja sa hindad neid kõrgelt. Seda, et kui Sa koju tuled, on enamasti alati soe söök valmis ja toad korras. Sa püüad alati märgata seda, mida ma teinud olen ning annad sellest mulle ka teada.
Samuti armastan ma meie uusi tegevusi: vaadata koos erinevaid selgeltnägijate saateid ja "Minu köök on parim" ning elada sellele kaasa kogu südamest. See on äärmiselt vahva, kui Sa rõõmustad selle üle, et langes välja keegi, kes võitu väärt polnud või torised selle üle, et rahvas segab selgeltnägijate tööd. :)
Tead, mis on kõige imelisem? See, et ma saan jääda Sinu seltskonnas iseendaks. See, et Sa näed mu kõiksugu totrusi ja lollusi ning lähed nendega kaasa, hakates ise ka totraks. Ja nii me kahekesi kodus oleme naljakalt totrad ja lollakad. :)
Aitäh, et Sa kannatad välja kõiki mu emotsioone, mis on tingitud erinevatest eluraskustest. Samuti aitäh, et Sa minusse alati usud. See on minu jaoks väga - väga oluline, kuigi ma seda alati välja ei näita.
Aitäh, et Sa oled selline, nagu sa oled. Võrratu koos oma heade ja veadega ning parim kaaslane maailmas. Aitäh, et Sa kingid meile võrratu elu. Sinuga on meil kõik unistused täitunud ning maailm on kaunis paik. Aitäh!
Ma armastan Sind tohutult!
Oma kodu
Varsti saab kaks nädalat täis, kui me uues kodus oleme elanud. Umbes sellest ajast pole stressist jälgegi. Juhheii.
Kuidas meil siis läinud on?
Hästi. Hästi juba esimesest päevast peale. Kass esimesel päeval eelistas rohkem tagatoas olla, kuna elutoas käis pidev kolistamine. Õhtul juba vedeles keset elutuba ja nõudis mängimist. Temal polnud eriti mingit kohanemist. Aegajalt käis ja nuusutas nii igaks juhuks mõne koha üle paar korda, aga muidu tundis ära oma kodu. Ta on selles korteris terve elu elanud ja seega on naabri koera haukumine ja aknavaade tuttavad. Sellest sain ma hästi aru seetõttu, et ta hakkas meie voodis magama. Olgu mainitud, et üürikorteris ei maganud ta kunagi voodis.
Deegud. Esimese hooga olid uues puuris arglikud ja ei julgenud väga suuri hüppeid kuskile teha. Seetõttu pidime igaks juhuks karbid aukude alla panema, et nad julgeks rohkem ringi uudistada. Nüüd pole seda vaja ja pidev puuri lammutamine käib. Neil polnud ka erilist kohanemist korteriga. Ahju praksumine ja kassi jooksmine parketil võttis esimese hooga piiksuma, kuid pärast seda ei tehtud välja. Mulle tundub, et neile meeldib siin rohkem - päike paistab otse puuri, soojem ja ägedam. Nad näitasid oma tänulikkust meile sülle ronimisega ja süles tudumisega.
Meie ka naudime igat osa siin korteris. Ma naudin kerget koristamist, mõnusat kokkamist ja diivanil lebotamist. Aga kõige rohkem naudime siin aknavaadet.
Te ei kujuta ette, milline rõõm on see, kui päike tuppa paistab ja toad valged on. Üürikorteris meil seda luksust polnud ja elasime pidevalt pimedates tubades. Ma naudin tänu sellele valgusele kokkamist ka meeletult. Siin on võrratu.
Külmadega on siin soe olnud, kuigi igaks juhuks loomade jaoks oleme kasutanud pisikest õliradikat ka, et liigset temperatuuri kõikumist poleks. Nad ju eelistavad 20+ temperatuuri, niisiis peab neile seda stabiilsust pakkuma.
Aga lisan mõned pildid ka, et oleks rohkem aimu meie paradiisist. :)
PS! Jep, elame kastide otsas ja osad asjad on poolikud, kuid varsti on nendega ka ühel poolel.
Tsauki!
Kuidas meil siis läinud on?
Hästi. Hästi juba esimesest päevast peale. Kass esimesel päeval eelistas rohkem tagatoas olla, kuna elutoas käis pidev kolistamine. Õhtul juba vedeles keset elutuba ja nõudis mängimist. Temal polnud eriti mingit kohanemist. Aegajalt käis ja nuusutas nii igaks juhuks mõne koha üle paar korda, aga muidu tundis ära oma kodu. Ta on selles korteris terve elu elanud ja seega on naabri koera haukumine ja aknavaade tuttavad. Sellest sain ma hästi aru seetõttu, et ta hakkas meie voodis magama. Olgu mainitud, et üürikorteris ei maganud ta kunagi voodis.
Deegud. Esimese hooga olid uues puuris arglikud ja ei julgenud väga suuri hüppeid kuskile teha. Seetõttu pidime igaks juhuks karbid aukude alla panema, et nad julgeks rohkem ringi uudistada. Nüüd pole seda vaja ja pidev puuri lammutamine käib. Neil polnud ka erilist kohanemist korteriga. Ahju praksumine ja kassi jooksmine parketil võttis esimese hooga piiksuma, kuid pärast seda ei tehtud välja. Mulle tundub, et neile meeldib siin rohkem - päike paistab otse puuri, soojem ja ägedam. Nad näitasid oma tänulikkust meile sülle ronimisega ja süles tudumisega.
Meie ka naudime igat osa siin korteris. Ma naudin kerget koristamist, mõnusat kokkamist ja diivanil lebotamist. Aga kõige rohkem naudime siin aknavaadet.
Te ei kujuta ette, milline rõõm on see, kui päike tuppa paistab ja toad valged on. Üürikorteris meil seda luksust polnud ja elasime pidevalt pimedates tubades. Ma naudin tänu sellele valgusele kokkamist ka meeletult. Siin on võrratu.
Külmadega on siin soe olnud, kuigi igaks juhuks loomade jaoks oleme kasutanud pisikest õliradikat ka, et liigset temperatuuri kõikumist poleks. Nad ju eelistavad 20+ temperatuuri, niisiis peab neile seda stabiilsust pakkuma.
Aga lisan mõned pildid ka, et oleks rohkem aimu meie paradiisist. :)
PS! Jep, elame kastide otsas ja osad asjad on poolikud, kuid varsti on nendega ka ühel poolel.
Tsauki!
Stress.
Jaanuarikuu on möödunud suures osas stressis olles. Ütlesime üürilepingu üles ja sellest lähtuvalt on kuulõpus tähtaeg välja kolimiseks. Ametliku lõpuni on jäänud hetkel kõigest viis päeva.
Stress hakkas pihta siis, kui otsustasime köögimööblit ise ehitama hakata. Praeguseks on see peaaegu valmis, kuid vajab veel veidi kõpitsemist, et täiesti paika panna. Köök näeb täitsa köögi moodi välja. Samuti ehitasime uue puuri loomadele. Seda on vaja ka natukene kõpitseda. Ideaalis loodame, et laupäeva õhtuks on kõik nii köögimööbli, kui ka puuriga.
Lisaks nendele lisab muret asjaolu, et kaasa kukkus vastu posti õlaga ja selle tagajärel ei saa ta kätt liigutada. Temal on kahju, et saab mind vähe aidata ja mina tunnen, et olen paraja koorma all. Kõik rasked asjad on minu kanda. Pakkimine, asjade autosse saamine ja omakorda korterise viimine võtab päris palju energiat. Õnneks alustasime sellega üsna vara, seega saab rahulikult toimetada ja kaasa annab endast parima aitamisel.
See parim võib tähendada teinekord, et ta pingutab üle ja käe paranemine on algpunktis tagasi. Hetkel on ta tublisti paranenud. :)
Seoses kolimisega on tekkinud mul paar asja, mida ma üldse ei seedi enam. PAPP ja PAPPKARBID. Kujutate ette, kui palju tekib mööblite pealt neid? Ja, üürikas on ka meil millegipärast paras ports. Ma tegelen igapäevaselt nende hävitamisega. Täna sai ahju kuumaks kütta ainult nende põletamisega ja mis te arvate, kas pappi on veel? Muidugi!
Teine asi on mööbel või noh, vale. Need on legod hoopis, kus on hästi palju erinevaid väikseid juppe ja sa paned neid mitu tundi kokku. Alustades riidekapist ja lõpetades diivaniga. Kõike tuleb kokku panna. Kõike! :)
Hea küll, mu frustratsioon on välja elatud nende kahega. Õnneks varsti saab see pull läbi. Ei jaksa ära oodata, kuna saab lihtsalt lebotada diivanil ja tegeleda kassiga. Ahjaa, loomad on ka üsna stressis, kuna saavad megavähe tähelepanu.
Täna jutustasin neile, et nad peavad veel kaks päeva ootama ja siis saavad uute koju minna. Ainult kaks päeva veel ja elu läheb paremaks.
Minu üks uue aasta eesmärkideks oli muutuda sportlikumaks. Vast see kolimine on piisavalt sportlik tegevus, kuna pidevalt saab raskeid asju tassida alla ja üles. Samuti tegin üks päev keldri korda. Veeretasin suuri kappe üksteisele otsa ja tassisin seina äärde need. Sellepeale nimetati mind kaasa poolt jõumeheks. Jah, jõumeheks, mitte naiseks. :)
Hea küll, sai vahelduseks natukene kurta ja homme magan hästi kaua, siis on seda stressi vähem ka. Viimased asjad jäänud ainult! :)
Head jaanuari lõppu!
Stress hakkas pihta siis, kui otsustasime köögimööblit ise ehitama hakata. Praeguseks on see peaaegu valmis, kuid vajab veel veidi kõpitsemist, et täiesti paika panna. Köök näeb täitsa köögi moodi välja. Samuti ehitasime uue puuri loomadele. Seda on vaja ka natukene kõpitseda. Ideaalis loodame, et laupäeva õhtuks on kõik nii köögimööbli, kui ka puuriga.
Lisaks nendele lisab muret asjaolu, et kaasa kukkus vastu posti õlaga ja selle tagajärel ei saa ta kätt liigutada. Temal on kahju, et saab mind vähe aidata ja mina tunnen, et olen paraja koorma all. Kõik rasked asjad on minu kanda. Pakkimine, asjade autosse saamine ja omakorda korterise viimine võtab päris palju energiat. Õnneks alustasime sellega üsna vara, seega saab rahulikult toimetada ja kaasa annab endast parima aitamisel.
See parim võib tähendada teinekord, et ta pingutab üle ja käe paranemine on algpunktis tagasi. Hetkel on ta tublisti paranenud. :)
Seoses kolimisega on tekkinud mul paar asja, mida ma üldse ei seedi enam. PAPP ja PAPPKARBID. Kujutate ette, kui palju tekib mööblite pealt neid? Ja, üürikas on ka meil millegipärast paras ports. Ma tegelen igapäevaselt nende hävitamisega. Täna sai ahju kuumaks kütta ainult nende põletamisega ja mis te arvate, kas pappi on veel? Muidugi!
Teine asi on mööbel või noh, vale. Need on legod hoopis, kus on hästi palju erinevaid väikseid juppe ja sa paned neid mitu tundi kokku. Alustades riidekapist ja lõpetades diivaniga. Kõike tuleb kokku panna. Kõike! :)
Hea küll, mu frustratsioon on välja elatud nende kahega. Õnneks varsti saab see pull läbi. Ei jaksa ära oodata, kuna saab lihtsalt lebotada diivanil ja tegeleda kassiga. Ahjaa, loomad on ka üsna stressis, kuna saavad megavähe tähelepanu.
Täna jutustasin neile, et nad peavad veel kaks päeva ootama ja siis saavad uute koju minna. Ainult kaks päeva veel ja elu läheb paremaks.
Minu üks uue aasta eesmärkideks oli muutuda sportlikumaks. Vast see kolimine on piisavalt sportlik tegevus, kuna pidevalt saab raskeid asju tassida alla ja üles. Samuti tegin üks päev keldri korda. Veeretasin suuri kappe üksteisele otsa ja tassisin seina äärde need. Sellepeale nimetati mind kaasa poolt jõumeheks. Jah, jõumeheks, mitte naiseks. :)
Hea küll, sai vahelduseks natukene kurta ja homme magan hästi kaua, siis on seda stressi vähem ka. Viimased asjad jäänud ainult! :)
Head jaanuari lõppu!
2016 kokkuvõte
Minu kõige suurem katsumus sel aastal oli hakkama saada kaotusvaluga ning läbi selle pressida ennast negatiivsuse maailmast välja. Uskuge mind, pärast lähedase kaotust on see väga raske. Alles nüüd hakkan tundma seda, et ma suudan nüüd armastada suure hellustundega kõiki oma kallikesi ja olla nö päikseline.
Enne võisin ma ka naerda, nalja teha ja muidu niisama tore olla, aga see ei tulnud mu sisemise tundega..see lihtsalt tuli automaatselt. Oeh, ma ei oska selgitada seda väga hästi, loodetavasti on mõistetav. Vahetevahel tuli see soe tunne sisse, kuid suure osa ajast valdas mind siiski tühjus.
Aga sellel aastal oli häid asju ka. Näiteks sai korter lõpuks valmis ja meil ei ole muud teha jäänud, kui mööbel ja sisustus sisse saada ning kolima hakata. Uuel aastal kolime - uus aasta, uus leht, uus kodu.. UUS.
Kuna ma nüüd suudan olla päriselt ka rõõmsam ja positiivsem, siis usun uute aastasse. Usun, et uus aasta tuleb väga hea. Ma ei tea miks, aga nii ma tunnen. Mul on tekkinud palju uusi eesmärke ja tahan saavutada palju, siis küllap lähevad kõik ettevõtmised hästi.
Tahaks veel mainida nende heade asjade kohta, mis sel aastal olid.. neid oli palju, väga palju. Esimene kruiis, pikem paadimatk, kaunites looduskohtades matkamine, sünnipäeva pidu jne. Praeguseks on mäletan ma neist üsna vähe, kuid õnneks on mul instagramis konto, kuhu ma talletan sinna pilte, mis minu jaoks on mälestusväärsed. Jah, ma teen enamasti pilte mingitest kohtadest ja asjadest, aga see ongi seetõttu, et neid ma näen oma pilgu läbi ja neid vaadates tulevad kõik emotsioonid meelde. Viimasel ajal tahavad kole palju inimesi sõbralisti lisada, aga mina ei taha. See on mu isiklik koht, kuhu ma jagan ülipalju mõttetuid pilte teiste jaoks ja nad ei saa sellest aru. Mu lähedasemad inimesed ehk saavad.
Üürikorteri asjus kirjutasime omanikule ka lõpuks, et kuu jooksul kolime välja. Meil oli üsna kurb seda kirja kirjutada ja ära saata. Vastu saime hunniku õnnitlusi oma korterisse kolimise puhul ja, et mõtles korteri müümisele aga ei tahtnud samas meid ära ajada. Nüüd oleks justkui saatus paika pannud, et saab korteri maha müüa ja meie ära kolida. Lõpp hea, kõik hea. Igal juhul hakkame kindlasti taga igatsema kesklinnas elamise rõõme. Kõik on käe-jala kaugusel.
Igatahes on mul hea meel, et saan selle aasta ära saata ja uue lehekülje keerata oma elus. Sellel aastal on jäänud veel koristamine ja kokkamine, et saaks sõpru vastu võtta ning nendega koos ühiselt uuele aastale vastu minna.
Head vana-aasta lõppu ja uue saabumist!
Kodu sai valmiiis!!
Nüüd on jõudnud see imelik aeg kätte, kus saab õelda, et korter on valmis. Imelik on seetõttu, et pidevalt oleme mõelnud, et kuu veel, nädal veel või natukene veel jäänud. Mõnikord on me enda hinnangud valed olnud ja need nädalad on pikemaks veninud. Teinekord tekib mingeid ootamatusi ka, mis lükkavad aega edasi.
Igatahes, täna saab õelda, et valmis. Võtmed on üle antud, paar tehnikat on tellitud ja kodu läigib puhtusest ning ilust. Valmis! Valmis!
Kuigi see valmis tähendab seda, et nüüd peame hoolega sisustama hakkama ja mööbleid kokku tellima, sest meil on ainult voodi olemas. Külmkapp ja pesumasin ka, kuna need said reedel tellitud ja paar päevaga tulid kohale.
Mu kallis kaasa igatahes stressab juba vaikselt sellepärast, et nüüd peab ehitamisega tegelema ka hakkama. Ütlesin eile, et las see stress jääb homseks ja nautigu täna mõtet, et me kodu on valmis ja nii ilus. Kaasa ohkas sellepeale, et on tõesti ilus.
Noh, vaadake ise :).
Jippiijeee. Mu onu käis ka ükspäev vaatamas ja tema reageering oli mõnus. Noh, esiteks oli ta väga hämmingus ja sõnatu. Käis suurte silmadega ringi, katsus seinu ja noogutas vaikselt sõnades "ilus". Hääle sai tagasi korralikult alles siis, kui välja läksime. Minu meelest nii vahva. Nüüd ootabki vist pool suguvõsa küllakutset, et näha, mis vanaema korterist saanud on. Ma loodan, et ta ise on ka kusagil rahul korteri pärast ja saab rahus puhata.
Aga juba täna pidime Decorast läbi minema ja kõik vajalikud materjalid ära ostma loomade puuri jaoks ning korterisse minema ehitama. Õigemini, nüüd pole meil kedagi, kes kütaks..seega, kes kütab, kes ehitab ja kes tassib asju keldrist üles :).
Pakaaahh!
Igatahes, täna saab õelda, et valmis. Võtmed on üle antud, paar tehnikat on tellitud ja kodu läigib puhtusest ning ilust. Valmis! Valmis!
Kuigi see valmis tähendab seda, et nüüd peame hoolega sisustama hakkama ja mööbleid kokku tellima, sest meil on ainult voodi olemas. Külmkapp ja pesumasin ka, kuna need said reedel tellitud ja paar päevaga tulid kohale.
Mu kallis kaasa igatahes stressab juba vaikselt sellepärast, et nüüd peab ehitamisega tegelema ka hakkama. Ütlesin eile, et las see stress jääb homseks ja nautigu täna mõtet, et me kodu on valmis ja nii ilus. Kaasa ohkas sellepeale, et on tõesti ilus.
Noh, vaadake ise :).
Jippiijeee. Mu onu käis ka ükspäev vaatamas ja tema reageering oli mõnus. Noh, esiteks oli ta väga hämmingus ja sõnatu. Käis suurte silmadega ringi, katsus seinu ja noogutas vaikselt sõnades "ilus". Hääle sai tagasi korralikult alles siis, kui välja läksime. Minu meelest nii vahva. Nüüd ootabki vist pool suguvõsa küllakutset, et näha, mis vanaema korterist saanud on. Ma loodan, et ta ise on ka kusagil rahul korteri pärast ja saab rahus puhata.
Aga juba täna pidime Decorast läbi minema ja kõik vajalikud materjalid ära ostma loomade puuri jaoks ning korterisse minema ehitama. Õigemini, nüüd pole meil kedagi, kes kütaks..seega, kes kütab, kes ehitab ja kes tassib asju keldrist üles :).
Pakaaahh!
Remont vol 3.
Aeg on sinnamaani jõudnud, mil kõik toad on ära krohvitud ning enamik ka pahteldatud. On alles ainult mõned seinad, mis vajavad veel pahtlit. Kohe-kohe läheb tubade kujundamiseks, kuigi suure osa elementidest oleme välja valinud.
Vannitoas on ka peaaegu plaatimine lõpule jõudnud, seal lähevad kaks seina nagunii värvimiseks. Võib õelda, et vannitoa tarbeks on meil peaaegu kõik asjad ära ostetud. Noh pesumasin, peegel, duššisegisti, duššikardin ja kardinapuu on puudu ainult. Ülejäänud asjad on olemas, wuhuu.
Köökelutoaga nii hästi ei ole. Seal on vaja korralikult asju muretseda, aga põhivärvid ja struktuurkujundid on meil välja valitud. Ahi saab ka uue kuue omale, selle jaoks peame ka plaani välja mõtlema. Uksed on ka üle võõbatud heledamaks.
Magamistoa jaoks ostsime eelmine nädalavahetus tapeedi ära. Sinna on ka vaja uut mööblit hiljem osta, kuid seinad-laed-põrand saavad varsti tehtud.
Praegu on põnev aeg just seetõttu, et nüüd on kujundus silmale nähtav. Täna käisime vaatamas ja vannituba naelutas meie silmi enda külge. Ohkasime selle ilu üle ja olime endaga väga rahul. Me nägime ju nende plaatidega palju vaeva, et kuidas ja mis. :)
Igatahes kõik läheb seal hästi ja jõuludeks on valmis. Uuel aastal kolime sisse - uus aasta, uus puhas leht ja uus kodu. Remondi tulemuste tõttu on ka minu jaoks uus kodu, sest vanast välimusest pole seal midagi alles jäänud. Noh, nagunii pidi seal kõik ümber tegema ja ega ma poleks tahtnud vana välimusega korteris elada - liialt valus oleks. Hetkel on see armas vanaema kingitud korter, mis on meie koduks muutunud, kuna me oleme oma käe järgi kõike teinud. Vanaema hingega, aga meie nägu. Mulle sobib nii! Nii me austame tema mälestust ja soovi sellega, et me elaks seal ja hoiaks seda.
Vot nii! Pakaa!
Vannitoas on ka peaaegu plaatimine lõpule jõudnud, seal lähevad kaks seina nagunii värvimiseks. Võib õelda, et vannitoa tarbeks on meil peaaegu kõik asjad ära ostetud. Noh pesumasin, peegel, duššisegisti, duššikardin ja kardinapuu on puudu ainult. Ülejäänud asjad on olemas, wuhuu.
Köökelutoaga nii hästi ei ole. Seal on vaja korralikult asju muretseda, aga põhivärvid ja struktuurkujundid on meil välja valitud. Ahi saab ka uue kuue omale, selle jaoks peame ka plaani välja mõtlema. Uksed on ka üle võõbatud heledamaks.
Magamistoa jaoks ostsime eelmine nädalavahetus tapeedi ära. Sinna on ka vaja uut mööblit hiljem osta, kuid seinad-laed-põrand saavad varsti tehtud.
Praegu on põnev aeg just seetõttu, et nüüd on kujundus silmale nähtav. Täna käisime vaatamas ja vannituba naelutas meie silmi enda külge. Ohkasime selle ilu üle ja olime endaga väga rahul. Me nägime ju nende plaatidega palju vaeva, et kuidas ja mis. :)
Igatahes kõik läheb seal hästi ja jõuludeks on valmis. Uuel aastal kolime sisse - uus aasta, uus puhas leht ja uus kodu. Remondi tulemuste tõttu on ka minu jaoks uus kodu, sest vanast välimusest pole seal midagi alles jäänud. Noh, nagunii pidi seal kõik ümber tegema ja ega ma poleks tahtnud vana välimusega korteris elada - liialt valus oleks. Hetkel on see armas vanaema kingitud korter, mis on meie koduks muutunud, kuna me oleme oma käe järgi kõike teinud. Vanaema hingega, aga meie nägu. Mulle sobib nii! Nii me austame tema mälestust ja soovi sellega, et me elaks seal ja hoiaks seda.
Vot nii! Pakaa!
Movember.
Enamik päevi möödub peamiselt õppides, ehituspoodides shopates ja korterit vaatamas käies. Mul on nii vähe koolipäevi, et suure osa ajast olengi nö aheldatud tuppa, et oma elu sisustada õppimisega.
Noh, vähe koolipäevi tähendab rohkem kodutöösid, kuna enamik aineid on veebiõppena tehtud. Eks külmaga on hea teki all vedelda ja sülearvutis erinevaid ülesandeid teha, kuid lõpuks tüütab see ära.
Mingi aeg oli mul üksi olemisega suuri probleeme. Mõtted kiskusid vägisi kurba maailma ja tekkis tunne, et mul ei ole kedagi. Mitte kedagi.
Nüüd on asi paranenud ja suudan üksi olla küll. Enam ei tunne ennast nii üksi, kuna mulle on rõhutatud pidevalt seda, et ma olen inimeste jaoks oluline ja kallis. Samuti on tulnud küllakutseid selleks, et ma üksi ei tunneks. Kallis kaasa rõhutab ka pidevalt, et kodus ma ei ole tegelikult üksi, mul on ju loomad.
Teate, kuigi minus on suur kogus tühjust, mida ma pole täita osanud ja seetõttu olen tundnud eksinuna, üksi.. siis kuigi seda tühjust veel on, aga seda on tõesti täitma hakkanud loomad. Kass on minu väike prints, kes lunib päevast-päeva hunnikute viisi paisid ja tahab ülekeha massaaži. Toob ise mänguasjad minu juurde, kui ta tahab mängida ja suhtleb pidevalt minuga.
Ja deegud ka. Tahavad lähedust ja suhtlevad minuga. Nad on mul kolmekesi võrratud ja imelised isendid.
Samuti on mul hea meel vaadata, kuidas kass ja mu kallis kaasa õpivad üksteisega suhtlema. Mõlemad osapooled kohanevad üksteise olemasoluga. :)
Aga, aeg parandab haavad ja täidab seda tühjust. Kuigi ka praegu mõeldes on uskumatu, kuidas lihtsalt üks inimene kaob tühjusesse ning temast pole mitte midagi alles.. justkui õhku haitunud. Nüüd mõistan hästi seda, et miks on inimestel on vajalik nö "taeva olemasolu". Noh, sellega tekib tunne, et kuskil on alles, mitte täiesti kadunud.. olematu. Oeh..
Ma võlgnen tühjuse täitmisele ka väga palju kallile kaasale. Ma olen läbi erinevate emotsioonide nõudnud talt seda tühjuse täitmist ning ta on endast parima andnud. Püüdnud minust aru saada ja olla minu jaoks olemas nii palju, kui tal võimalik on olnud. Ma tean, et tal on ka raske, kuid ta on vapralt vastu pidanud minu emotsioonide keerises ja olnud mu kindlaks kaljuks, mu parimaks sõbraks ja asendanud kõike-kõiki. Ta on sellega kõigega suurepäraselt hakkama saanud.
Kui ma teda vaatan, siis ma tahan sellest tundest lõhki minna..teda vaadates näen ma meest, kellega ma abiellun ja kes saab minu laste isaks. Tema ongi mu elu, mu perekond koos meie kolme pereliikmega. Nemad on minu kodu, minu elu ja ma armastan neid nii palju.
Seetõttu on see aasta olnud mu elu raskemaid. Ma pole kunagi nii palju nutnud ja emotsionaalselt sassis olnud. Teisalt on see olnud jällegi üks toredamaid aegu, kuna ma olen ümbritsetud parimate inimestega, kes teevad kõik selleks, et mina rõõmus oleksin. Olen teinud erinevaid asju, mida varsemalt ei teinud ja need kõik on olnud võrratud.
Tegelikult peaksin ma alustama referaadiga, mis on aine viimane ja oluline suur töö. Enne tahtsin siia tulla ja kirjutada lihtsalt endast välja kõike.
Olge paid.
Noh, vähe koolipäevi tähendab rohkem kodutöösid, kuna enamik aineid on veebiõppena tehtud. Eks külmaga on hea teki all vedelda ja sülearvutis erinevaid ülesandeid teha, kuid lõpuks tüütab see ära.
Mingi aeg oli mul üksi olemisega suuri probleeme. Mõtted kiskusid vägisi kurba maailma ja tekkis tunne, et mul ei ole kedagi. Mitte kedagi.
Nüüd on asi paranenud ja suudan üksi olla küll. Enam ei tunne ennast nii üksi, kuna mulle on rõhutatud pidevalt seda, et ma olen inimeste jaoks oluline ja kallis. Samuti on tulnud küllakutseid selleks, et ma üksi ei tunneks. Kallis kaasa rõhutab ka pidevalt, et kodus ma ei ole tegelikult üksi, mul on ju loomad.
Teate, kuigi minus on suur kogus tühjust, mida ma pole täita osanud ja seetõttu olen tundnud eksinuna, üksi.. siis kuigi seda tühjust veel on, aga seda on tõesti täitma hakkanud loomad. Kass on minu väike prints, kes lunib päevast-päeva hunnikute viisi paisid ja tahab ülekeha massaaži. Toob ise mänguasjad minu juurde, kui ta tahab mängida ja suhtleb pidevalt minuga.
Ja deegud ka. Tahavad lähedust ja suhtlevad minuga. Nad on mul kolmekesi võrratud ja imelised isendid.
Samuti on mul hea meel vaadata, kuidas kass ja mu kallis kaasa õpivad üksteisega suhtlema. Mõlemad osapooled kohanevad üksteise olemasoluga. :)
Aga, aeg parandab haavad ja täidab seda tühjust. Kuigi ka praegu mõeldes on uskumatu, kuidas lihtsalt üks inimene kaob tühjusesse ning temast pole mitte midagi alles.. justkui õhku haitunud. Nüüd mõistan hästi seda, et miks on inimestel on vajalik nö "taeva olemasolu". Noh, sellega tekib tunne, et kuskil on alles, mitte täiesti kadunud.. olematu. Oeh..
Ma võlgnen tühjuse täitmisele ka väga palju kallile kaasale. Ma olen läbi erinevate emotsioonide nõudnud talt seda tühjuse täitmist ning ta on endast parima andnud. Püüdnud minust aru saada ja olla minu jaoks olemas nii palju, kui tal võimalik on olnud. Ma tean, et tal on ka raske, kuid ta on vapralt vastu pidanud minu emotsioonide keerises ja olnud mu kindlaks kaljuks, mu parimaks sõbraks ja asendanud kõike-kõiki. Ta on sellega kõigega suurepäraselt hakkama saanud.
Kui ma teda vaatan, siis ma tahan sellest tundest lõhki minna..teda vaadates näen ma meest, kellega ma abiellun ja kes saab minu laste isaks. Tema ongi mu elu, mu perekond koos meie kolme pereliikmega. Nemad on minu kodu, minu elu ja ma armastan neid nii palju.
Seetõttu on see aasta olnud mu elu raskemaid. Ma pole kunagi nii palju nutnud ja emotsionaalselt sassis olnud. Teisalt on see olnud jällegi üks toredamaid aegu, kuna ma olen ümbritsetud parimate inimestega, kes teevad kõik selleks, et mina rõõmus oleksin. Olen teinud erinevaid asju, mida varsemalt ei teinud ja need kõik on olnud võrratud.
Tegelikult peaksin ma alustama referaadiga, mis on aine viimane ja oluline suur töö. Enne tahtsin siia tulla ja kirjutada lihtsalt endast välja kõike.
Olge paid.
Tellimine:
Postitused (Atom)