Tegutsemine.

Mul vahepeal seisis elu paigal sõna otseses mõttes. Ootasin tööandja taga ja käisin koosolekutel koguaeg ning jälle ootasin. Mis tänaseks saanud on? Ei midagi, sõna otseses mõttes. Viimane kord helistasin ja uurisin, et mis värk on, pidi asi seisma ja nemadki ei tea, mis toimub. Igal juhul ma olen oma eluga edasi läinud. Sellest hetkest, kui ma lasin ootamisest lahti, muutus mu eluke eriti kiireks. 

Mul on järsku miljon asja, millega ma tegeleda tahan. Mu märkmik, mis enamasti seisis tühjana, on täis kritseldatud asju, et ma jumala eest ära ei unustaks midagi. :)

Igatahes, hetkel on tõesti plaane palju ja tahaks neid kõiki teha, aga füüsiliselt ja vaimselt ma ei jõua neid kõike teha. Näiteks toon, et mul on käsil üks raamat, mis räägib nö elu muutmisest. Seal on hästi vahvaid ideid, mis tekitab minus tahtmist proovida neid. Samal ajal loen ma erialaseid lugemismaterjale, mille suurus ei ole ka just väike. Peale selle tahan ma laenutada veel neli raamatut, mis on seotud erialaga. Oeh. :)

Noh, siis on mul veel uue telefoni valimine, aparaadiga seoses mässamine ja muude pisiasjadega tegelemine. Samas ma ei kurda, mulle meeldib see. Lihtsalt neid asju on nii palju, mida ma tahan ja ma pean lihtsalt kannatust varuma, et tasapisi kõike teha. 

Viimase aja sündmused:
1. Tantsimine - Grupp on väga armas ja vahva. Nalja nabani ja tantsimisel on tempo korralik. Esinemised on taas jälle ees. Kummalised lihasvalud tekivad ka nende tempokate tantsudega.
2. Projektikohtumine - hästi kihvt seltskond sattus lauda. Nalja visati hulganisti ja peaaegu kõigiga sai suheldud sunniviisil. :) Reisikaaslane oli asja juures mega ja tegi selle päeva lausa võrratuks, vahet pole, et ta kogemata reisis ilma rahakotita ja paanika kippus peale tulema. :) Itaalia restoran oli ka ilus ja söögid maitsesid head. Superluks.
3. Pihiisa sünnipäev - võõrustaja oli tubli, ladus ühised teemad ette ja terve seltskond hakkas omavahel suhtlema. Minu meelest tasuks temast õppust võtta, vastasel juhul on ebamugav inimese elu uurida nii kaua, kuni ühise keele leiad. Uued tutvused on alati põnevad ja seekord oli küll põnevus laes. Põnevad inimesed olid noh. Natukene hispaania keelt, natukene inglise keelt, natukene emakeelt ka - mina, kes ma keeli väga ei valda peale emakeele, oli põnev lihtsalt jälgida inimesi. Ahjaa, koduvein oli siiski vist õhtu halvim otsus. :)
4. Koosolek - noortegrupi peale oskasin õelda vaid, et see ei edene üldse ja see on puhtalt minu süü. :)

Olgu, aitab. Põhilised asjad sai välja toodud ja aasta pärast on hea meenutada seda. Ma kirjutangi ju neid asju siia üles omale mälestuseks.

Heaküll, lisan lõpetuseks pildi kassist, kes hirmsasti poeb, et ei taha läpparis ka lasta istuda mul. Pressitakse korralikult ette, et tegelegu ma nüüd ainult temaga ja silitagu ma hästi kaua-kaua. Eks ta sellepärast, et ma alles olin pikalt kodust ära. :)


Tsauhkiii!

Täielik koer.

Uue aasta algus.

Heiii!

Uus aasta on sujunud siiamaani hästi! Olen vastu võtnud uusi väljakutseid ja samuti täiel rinnal elu nautinud. Kalli kaasaga oleme tekitanud selleks aastaks hunniku plaane, et näis palju me neist suudame ära teha. Üldpildis tundub aasta tegukas tulema, aga näis siis, mis tegelikult välja kukub. Halbu eelaimdusi hetkel ei ole.






Aga räägime siis nendest asjadest, mis me tänaseks oleme suutnud korda saata. Kaasaga võtsime vastu otsuse muuta elustiili. Sinna kuulub toitumisharjumused ja trenn. Toitumisharjumustele oleme teinud täielikke muudatusi. See pole olnud raske, pigem uudne ja põnev. Keha on natukene shokeeritud ning kohaneb ümber. Isusid otseselt ei ole, vahepeal tundub, et jääks puudu millegist.. kuid enamasti saab keha oma puuduoleva aine kätte kindlaid asju süües. Praeguseks on järsust muutusest peaaegu kaks nädalat möödas ja nädalavahetusel sai õrnalt patustatud. Halb mõte, ma vaevlesin kehva enesetunde käes peaaegu terve päev.

Mis kõige olulisem on. Me teeme seda koos kaaslasega. See on meid veelgi lähedasemaks muutnud, mitte et enne ei olnud. Olime, aga praegu on veelgi suurem side - eks ikka seetõttu, et me teeme midagi ühiselt. Jagame omavahel retsepte ja räägime oma headest leidudest. Harime koguaeg üksteist ja see on lausa lõbus. Kahekesi on poole lihtsam ja lõbusam seda teekonda käia. :)

Kuna meil on selleks aastaks eesmärgiks hästi palju, palju, palju lõbutseda, siis käisime nädalavahetusel sõda pidamas. Noh, poisid käisid, mina jalutasin ringi fotokaga. Ei taha väga üüberpaksude riietega ringi joosta - palav ja vastik hakkab. Koht oli iseenesest pildistamiseks ideaalne, igasuguseid huvitavaid asju leidus. Pidin lihtsalt ettevaatlik olema veidi, et kuskile auku või miskit ei kukuks.. neid ei olnud seal just vähe. :)

Täna on päev natukene halvasti möödunud. Pidin oma arvet vaadates südamerabanduse saama. Ilmselgelt on elektrimõõdik katki, sest kui eelmise kuu arve oli 10x suurem, siis selle kuu oma tuleks 30x suurem. Vahet pole, et mul ahiküte ja elektrit väga palju ei kasuta. Kokkuvõttes käis esimees mul külas pilte tegemas ja lubas mõne inimesega ühendust võtta. Minu ülesandeks jääb mõõdik välja vahetada. 








Aga jahm, mis siin ikka. Pöördun oma elu peale tagasi.
Lõbutsege! :)

Pisike hetk

Skype vestlus:

Mina: "Tere hommikust kallis, ma olen nii solvunud sinu peale."
Matu: "Miks?"
Mina: "Ma nägin unes, et sa ütlesid mulle, et ma olen nii mõttetu inimene. Minust pole tolku ja ma ei oska midagi teha."
Matu: "Anna mulle andeks, et ma unenäos nii tõbras olin."

Päev enne aastavahetust.

Kirjutan sellel aastal viimase postituse. Aeg on tegevuste rohke olnud, seega on siin valitsenud tühjus. 

Minust pole olnud pildistajat eriti, seetõttu on pole siiagi miskit kirjutanud. Piltideta postitused pole just minulik. Digikas on elanud mõned kuud Effu juures ja noh, mõlematel ei püsi asjad just hästi meeles. :)

Jõulud on seljataga ja saadud kingitused hoolega kasutusel. Kõhud on ka korralikult punni söödud ja üldse kõik on hästi. Ainuke asi, mis halb võis natukenegi olla, oli see, et mul polnud kuuske toas. Soov oli nii suur, kuid meetrise kuuse peale laristada 20 eurot.. jeah right! Kunstkuusk pole päris see ikkagi, mis jõulumeeleolu tekitab. Metsa ka ei jaksanud minna. Leppisin jõuludel sellega, et vaatasin facebookist teiste jagatud kuusepilte.  :)

Kalli kaasaga käisime sel aastal detsembris esimest korda koos firmapeol. Ma ei osanud sellest midagi oodata. Tavaliselt on mul mingisugused ootused olemas, kuid selle peo suhtes olin tuim. Pidu kujunes ääretult lõbusaks. Sain tutvuda kaaslase kolleegidega ja kõik oli änksa. Kogemuse võrra rikkam jälle ja hea mälestus.

Samuti olen ma ise oma tulevaste kolleegidega tuttavaks saanud. Eile sain ootamatu kõne, kus sooviti head vana aasta lõppu. See oli tõesti ootamatu ja samas ka armas. Sisendab mulle seda, et uus aasta hakkab kindlasti tulema üks põnevaim ja toredaim mu elus.

Uue aasta lubadused on veel selgitusel. Ehk õnnestub mingi hetk kaaslast veenda arutama, kuid praegu punnib ta vastu sellega: "Aega on ju veeeeel!" :)

Kokkuvõtvalt võib õelda, et aasta 2013 oli suhteliselt rahulik ja hea. Ei olnud väga suuri sündmusi (peale reisi) ja samuti ei olnud otseselt midagi halba ka. Selline mõnusalt rahulik oli enamasti. Mina olen igatahes rahul. Aitähh kõikidele, kes sisustasid minu aastat. See aasta poleks ilma Teieta olnud selline, nagu ta oli. Armastan Teid kõiki väga palju. :)

Eelmisel aastal panin kirja mõned kogemused või õppetunnid kirja. Sel aastal on mul vaid mõned kirja panna, mis innustab uuel aastal paremini hakkama saada.


*Ära karda riske võtta ja uusi samme teha.

*Mingi asi võib alguses tunduda mõistetamatu ja raske, kuid hiljem tundub see käkitegu olema ka kõige keerulistemate asjadega. Tuleb lihtsalt õppida ja avatud olla.

*Sa oled noor, sul on terve maailm valla. Ära lase sellel raisku - õpi, näe vaeva, korja enesele hunniku kogemusepagasit, tegele mitmel rindel ka vabatahtlikult.

*Unista, unista palju. Me suudame neid täide viia ja universum võtab samuti neid kuulda. 

*Märka oma kalleid inimesi ning tee neile iga kuu midagi head!


Head vana-aasta lõppu!

Oktoober.

Praegu on sügise tipphetk, kus kõik on niiiiii lummavalt kaunis. Värvides puud ja muru kattev lehevaip. Õnneks saan tänu praktika asukohale nautida kõike igapäev Toomemäel. 


Minu elus ei toimu midagi erilist, kui ainult see, et pidev õppimine käib. Mu aju töötab täiskoormusel ja tänu sellele ei püsi mul asjad enam meeleski. Mulle meeldis see, et ma mäletasin lausa pisidetaile igast päevast või asjadest, mida peab poest tooma. Seda pole enam minult mõtet loota, rääkimata sünnipäevadest või arstile pandud aegadest, mis tuleb novembris ja detsembris. Hea, kui vanaemaga olen suutnud käia erinevate arstide juures asjatamas ja meeles pidanud kellaagasid, mil ta rohtusid peab võtma. Ega tema peagi enam ei võta, kui ta tuleb minu tuppa hoopis vetsu. Sellega oli vahepeal täitsa tõsine mure, kuid nüüd tundub jälle normis olema. 

Praktika on vahva. Olen paari nädalaga suutnud saavutada asju, mida ma ei osanud teha nelja aasta jooksul koolis. Enesele üllatuseks saan ma asjadest aru ja olen sealgi saanud pisikesi kiitusi. Õhkkond on hea. Ma tunnen seal end kuidagi..eee...turvaliselt? Jahm, selline tunne, nagu ma oleks seal olnud juba üle aasta, kõik tundub nii oma olema. Äkki peangi sinna kuuluma? :)

Naljakas lugu on ainult see, et tööülesanded tekitavad erinevaid emotsioone. Üks hetk olen nii närvis, õiendan mõtetes enda kallal ja olemine üldse selline nukker. Teine hetk lausa kiljun ja löön käsi kokku rõõmust. Selline tunne, et tahaks tervele maailma kuulutada, et ma sain hakkama ja olen iseenda üle nii uhke. Pärast seda mõne minuti pärast olen jälle vihane, et miks see nüüd edasi ei toimi. Ühesõnaga, igav ei hakka. Praegu on see töö kõike muud, kui igav. Mõni päev unustan põnevusest ennast lausa tööd tegema, et ei pane tähelegi, et ma olen kauem kontoris olnud, kui tööpäev kestab. Eks neid vaiksemaid hetke on ka, kus sa tahaksid poole päeva pealt koju jalutada. :)

Nädalavahetused mööduvad suuresti puhkamise saatel. Tänane päev on kuidagi liiga pikk tundunud, sest teha nagu poleks midagi ja aeg möödub teosammul. Ilmselgelt praktikamõjud. Eelmine nädalavahetus olin Tallinnas, tegin koos jalutuskaaslastega pika tiiru Paljassaarele peale. Aeg läks siis üsna kiiresti, kuna tegevust jagus igapäev.

Aga hääküll, mis ma ikka pikalt jauran. 
Ilusat oktoobrikuud kõigile!
Pakaah

Rummu karjäär

Minu jaoks algas suvi vist alles augustis. Sellest ajast tekkis palju plaane ning tegevusi, mis on just suvele kohane. Näiteks sai ringi tuuseldatud puhkekeskuses ja linna peal. Samuti sai rohkelt seltsis aega veeta ning mõnusaid õhtuid mööda saadetud. Päikse käes ja värskes õhus olen ka veidi rohkem aega veetnud, kui suve alguses. Teistel kooli- ja töölastel on kombeks septembri alguses asjalikuks hakata, siis teen mina seda järgmisel nädalal. Nimelt algab mul ka põnev aeg tulema seoses töövaldkonnaga.. nihverdasin end praktikale. 

Esimesed emotsioonid on muidugi paanitsevad, kuna ma kardan lolliks jääda. Eriala on minu jaoks üsna võõras, seega olen siin juba vaikselt kurssi viinud ning neti avarustes ringi tuianud. Samuti olen ka mingit programmi käsitlenud ja pannud kassi programmis asju tegema. Vahva, vahva.

Millegi pärast on nii, et kui sul on igav ja midagi teha pole, siis on elu väga pikalt igav ja tegemist ei tule kuidagi juurde. Natukene aktiivseks muutud, siis tuleb miljon asja korraga peale, et sa ei jaksa lihtsalt neid asju teha. Selle nädala jooksul on mul veel päris palju käimist ja tegemist, et saaks praktikaperioodiga rahulikult peale hakata. 

Kolm-neli koormat puid on vaja veel vastu võtta ja ära laduda. Ühes koolis käima ja noortejuhi kohustusena noori juurde sebida ja ehk pean ka mõne projekti meisterdama. Õppida, õppida ja õppida. Ilmselt ei ole jaksumõnda aega muu elule keskenduda, sest tuleviku nimel peab päris palju tööd tegema. Ei ole hullu, peab ka kunagi täiskasvanuks saama. :)

Viimaseks mainiks ära seda, et käisin nädalavahetusel Rummu karjääris ja see oli vapustav koht. Tekkis tunne, et ei asu hetkel Eestis, vaid mujal. Imeline koht. Poisid tahtsid Rummu vanglasse ka pääseda, kuid sellest polnud tolkugi. Mina natukene vingusin oma haige jala üle, sest ronida sai päris palju ja jalutada samuti, õhtul sai rõõmsalt siis longatud ja jääkotti jalal hoitud. Jalaõnnetus tekkis minu lollusest - kes see ikka virutab haamriga endale jalga, kui mitte mina, eksole :).

Pakaaah!! :)