Tegutsemine.

Mul vahepeal seisis elu paigal sõna otseses mõttes. Ootasin tööandja taga ja käisin koosolekutel koguaeg ning jälle ootasin. Mis tänaseks saanud on? Ei midagi, sõna otseses mõttes. Viimane kord helistasin ja uurisin, et mis värk on, pidi asi seisma ja nemadki ei tea, mis toimub. Igal juhul ma olen oma eluga edasi läinud. Sellest hetkest, kui ma lasin ootamisest lahti, muutus mu eluke eriti kiireks. 

Mul on järsku miljon asja, millega ma tegeleda tahan. Mu märkmik, mis enamasti seisis tühjana, on täis kritseldatud asju, et ma jumala eest ära ei unustaks midagi. :)

Igatahes, hetkel on tõesti plaane palju ja tahaks neid kõiki teha, aga füüsiliselt ja vaimselt ma ei jõua neid kõike teha. Näiteks toon, et mul on käsil üks raamat, mis räägib nö elu muutmisest. Seal on hästi vahvaid ideid, mis tekitab minus tahtmist proovida neid. Samal ajal loen ma erialaseid lugemismaterjale, mille suurus ei ole ka just väike. Peale selle tahan ma laenutada veel neli raamatut, mis on seotud erialaga. Oeh. :)

Noh, siis on mul veel uue telefoni valimine, aparaadiga seoses mässamine ja muude pisiasjadega tegelemine. Samas ma ei kurda, mulle meeldib see. Lihtsalt neid asju on nii palju, mida ma tahan ja ma pean lihtsalt kannatust varuma, et tasapisi kõike teha. 

Viimase aja sündmused:
1. Tantsimine - Grupp on väga armas ja vahva. Nalja nabani ja tantsimisel on tempo korralik. Esinemised on taas jälle ees. Kummalised lihasvalud tekivad ka nende tempokate tantsudega.
2. Projektikohtumine - hästi kihvt seltskond sattus lauda. Nalja visati hulganisti ja peaaegu kõigiga sai suheldud sunniviisil. :) Reisikaaslane oli asja juures mega ja tegi selle päeva lausa võrratuks, vahet pole, et ta kogemata reisis ilma rahakotita ja paanika kippus peale tulema. :) Itaalia restoran oli ka ilus ja söögid maitsesid head. Superluks.
3. Pihiisa sünnipäev - võõrustaja oli tubli, ladus ühised teemad ette ja terve seltskond hakkas omavahel suhtlema. Minu meelest tasuks temast õppust võtta, vastasel juhul on ebamugav inimese elu uurida nii kaua, kuni ühise keele leiad. Uued tutvused on alati põnevad ja seekord oli küll põnevus laes. Põnevad inimesed olid noh. Natukene hispaania keelt, natukene inglise keelt, natukene emakeelt ka - mina, kes ma keeli väga ei valda peale emakeele, oli põnev lihtsalt jälgida inimesi. Ahjaa, koduvein oli siiski vist õhtu halvim otsus. :)
4. Koosolek - noortegrupi peale oskasin õelda vaid, et see ei edene üldse ja see on puhtalt minu süü. :)

Olgu, aitab. Põhilised asjad sai välja toodud ja aasta pärast on hea meenutada seda. Ma kirjutangi ju neid asju siia üles omale mälestuseks.

Heaküll, lisan lõpetuseks pildi kassist, kes hirmsasti poeb, et ei taha läpparis ka lasta istuda mul. Pressitakse korralikult ette, et tegelegu ma nüüd ainult temaga ja silitagu ma hästi kaua-kaua. Eks ta sellepärast, et ma alles olin pikalt kodust ära. :)


Tsauhkiii!