Jaanuarikuu on möödunud suures osas stressis olles. Ütlesime üürilepingu üles ja sellest lähtuvalt on kuulõpus tähtaeg välja kolimiseks. Ametliku lõpuni on jäänud hetkel kõigest viis päeva.
Stress hakkas pihta siis, kui otsustasime köögimööblit ise ehitama hakata. Praeguseks on see peaaegu valmis, kuid vajab veel veidi kõpitsemist, et täiesti paika panna. Köök näeb täitsa köögi moodi välja. Samuti ehitasime uue puuri loomadele. Seda on vaja ka natukene kõpitseda. Ideaalis loodame, et laupäeva õhtuks on kõik nii köögimööbli, kui ka puuriga.
Lisaks nendele lisab muret asjaolu, et kaasa kukkus vastu posti õlaga ja selle tagajärel ei saa ta kätt liigutada. Temal on kahju, et saab mind vähe aidata ja mina tunnen, et olen paraja koorma all. Kõik rasked asjad on minu kanda. Pakkimine, asjade autosse saamine ja omakorda korterise viimine võtab päris palju energiat. Õnneks alustasime sellega üsna vara, seega saab rahulikult toimetada ja kaasa annab endast parima aitamisel.
See parim võib tähendada teinekord, et ta pingutab üle ja käe paranemine on algpunktis tagasi. Hetkel on ta tublisti paranenud. :)
Seoses kolimisega on tekkinud mul paar asja, mida ma üldse ei seedi enam. PAPP ja PAPPKARBID. Kujutate ette, kui palju tekib mööblite pealt neid? Ja, üürikas on ka meil millegipärast paras ports. Ma tegelen igapäevaselt nende hävitamisega. Täna sai ahju kuumaks kütta ainult nende põletamisega ja mis te arvate, kas pappi on veel? Muidugi!
Teine asi on mööbel või noh, vale. Need on legod hoopis, kus on hästi palju erinevaid väikseid juppe ja sa paned neid mitu tundi kokku. Alustades riidekapist ja lõpetades diivaniga. Kõike tuleb kokku panna. Kõike! :)
Hea küll, mu frustratsioon on välja elatud nende kahega. Õnneks varsti saab see pull läbi. Ei jaksa ära oodata, kuna saab lihtsalt lebotada diivanil ja tegeleda kassiga. Ahjaa, loomad on ka üsna stressis, kuna saavad megavähe tähelepanu.
Täna jutustasin neile, et nad peavad veel kaks päeva ootama ja siis saavad uute koju minna. Ainult kaks päeva veel ja elu läheb paremaks.
Minu üks uue aasta eesmärkideks oli muutuda sportlikumaks. Vast see kolimine on piisavalt sportlik tegevus, kuna pidevalt saab raskeid asju tassida alla ja üles. Samuti tegin üks päev keldri korda. Veeretasin suuri kappe üksteisele otsa ja tassisin seina äärde need. Sellepeale nimetati mind kaasa poolt jõumeheks. Jah, jõumeheks, mitte naiseks. :)
Hea küll, sai vahelduseks natukene kurta ja homme magan hästi kaua, siis on seda stressi vähem ka. Viimased asjad jäänud ainult! :)
Head jaanuari lõppu!
2016 kokkuvõte
Minu kõige suurem katsumus sel aastal oli hakkama saada kaotusvaluga ning läbi selle pressida ennast negatiivsuse maailmast välja. Uskuge mind, pärast lähedase kaotust on see väga raske. Alles nüüd hakkan tundma seda, et ma suudan nüüd armastada suure hellustundega kõiki oma kallikesi ja olla nö päikseline.
Enne võisin ma ka naerda, nalja teha ja muidu niisama tore olla, aga see ei tulnud mu sisemise tundega..see lihtsalt tuli automaatselt. Oeh, ma ei oska selgitada seda väga hästi, loodetavasti on mõistetav. Vahetevahel tuli see soe tunne sisse, kuid suure osa ajast valdas mind siiski tühjus.
Aga sellel aastal oli häid asju ka. Näiteks sai korter lõpuks valmis ja meil ei ole muud teha jäänud, kui mööbel ja sisustus sisse saada ning kolima hakata. Uuel aastal kolime - uus aasta, uus leht, uus kodu.. UUS.
Kuna ma nüüd suudan olla päriselt ka rõõmsam ja positiivsem, siis usun uute aastasse. Usun, et uus aasta tuleb väga hea. Ma ei tea miks, aga nii ma tunnen. Mul on tekkinud palju uusi eesmärke ja tahan saavutada palju, siis küllap lähevad kõik ettevõtmised hästi.
Tahaks veel mainida nende heade asjade kohta, mis sel aastal olid.. neid oli palju, väga palju. Esimene kruiis, pikem paadimatk, kaunites looduskohtades matkamine, sünnipäeva pidu jne. Praeguseks on mäletan ma neist üsna vähe, kuid õnneks on mul instagramis konto, kuhu ma talletan sinna pilte, mis minu jaoks on mälestusväärsed. Jah, ma teen enamasti pilte mingitest kohtadest ja asjadest, aga see ongi seetõttu, et neid ma näen oma pilgu läbi ja neid vaadates tulevad kõik emotsioonid meelde. Viimasel ajal tahavad kole palju inimesi sõbralisti lisada, aga mina ei taha. See on mu isiklik koht, kuhu ma jagan ülipalju mõttetuid pilte teiste jaoks ja nad ei saa sellest aru. Mu lähedasemad inimesed ehk saavad.
Üürikorteri asjus kirjutasime omanikule ka lõpuks, et kuu jooksul kolime välja. Meil oli üsna kurb seda kirja kirjutada ja ära saata. Vastu saime hunniku õnnitlusi oma korterisse kolimise puhul ja, et mõtles korteri müümisele aga ei tahtnud samas meid ära ajada. Nüüd oleks justkui saatus paika pannud, et saab korteri maha müüa ja meie ära kolida. Lõpp hea, kõik hea. Igal juhul hakkame kindlasti taga igatsema kesklinnas elamise rõõme. Kõik on käe-jala kaugusel.
Igatahes on mul hea meel, et saan selle aasta ära saata ja uue lehekülje keerata oma elus. Sellel aastal on jäänud veel koristamine ja kokkamine, et saaks sõpru vastu võtta ning nendega koos ühiselt uuele aastale vastu minna.
Head vana-aasta lõppu ja uue saabumist!
Kodu sai valmiiis!!
Nüüd on jõudnud see imelik aeg kätte, kus saab õelda, et korter on valmis. Imelik on seetõttu, et pidevalt oleme mõelnud, et kuu veel, nädal veel või natukene veel jäänud. Mõnikord on me enda hinnangud valed olnud ja need nädalad on pikemaks veninud. Teinekord tekib mingeid ootamatusi ka, mis lükkavad aega edasi.
Igatahes, täna saab õelda, et valmis. Võtmed on üle antud, paar tehnikat on tellitud ja kodu läigib puhtusest ning ilust. Valmis! Valmis!
Kuigi see valmis tähendab seda, et nüüd peame hoolega sisustama hakkama ja mööbleid kokku tellima, sest meil on ainult voodi olemas. Külmkapp ja pesumasin ka, kuna need said reedel tellitud ja paar päevaga tulid kohale.
Mu kallis kaasa igatahes stressab juba vaikselt sellepärast, et nüüd peab ehitamisega tegelema ka hakkama. Ütlesin eile, et las see stress jääb homseks ja nautigu täna mõtet, et me kodu on valmis ja nii ilus. Kaasa ohkas sellepeale, et on tõesti ilus.
Noh, vaadake ise :).
Jippiijeee. Mu onu käis ka ükspäev vaatamas ja tema reageering oli mõnus. Noh, esiteks oli ta väga hämmingus ja sõnatu. Käis suurte silmadega ringi, katsus seinu ja noogutas vaikselt sõnades "ilus". Hääle sai tagasi korralikult alles siis, kui välja läksime. Minu meelest nii vahva. Nüüd ootabki vist pool suguvõsa küllakutset, et näha, mis vanaema korterist saanud on. Ma loodan, et ta ise on ka kusagil rahul korteri pärast ja saab rahus puhata.
Aga juba täna pidime Decorast läbi minema ja kõik vajalikud materjalid ära ostma loomade puuri jaoks ning korterisse minema ehitama. Õigemini, nüüd pole meil kedagi, kes kütaks..seega, kes kütab, kes ehitab ja kes tassib asju keldrist üles :).
Pakaaahh!
Igatahes, täna saab õelda, et valmis. Võtmed on üle antud, paar tehnikat on tellitud ja kodu läigib puhtusest ning ilust. Valmis! Valmis!
Kuigi see valmis tähendab seda, et nüüd peame hoolega sisustama hakkama ja mööbleid kokku tellima, sest meil on ainult voodi olemas. Külmkapp ja pesumasin ka, kuna need said reedel tellitud ja paar päevaga tulid kohale.
Mu kallis kaasa igatahes stressab juba vaikselt sellepärast, et nüüd peab ehitamisega tegelema ka hakkama. Ütlesin eile, et las see stress jääb homseks ja nautigu täna mõtet, et me kodu on valmis ja nii ilus. Kaasa ohkas sellepeale, et on tõesti ilus.
Noh, vaadake ise :).
Jippiijeee. Mu onu käis ka ükspäev vaatamas ja tema reageering oli mõnus. Noh, esiteks oli ta väga hämmingus ja sõnatu. Käis suurte silmadega ringi, katsus seinu ja noogutas vaikselt sõnades "ilus". Hääle sai tagasi korralikult alles siis, kui välja läksime. Minu meelest nii vahva. Nüüd ootabki vist pool suguvõsa küllakutset, et näha, mis vanaema korterist saanud on. Ma loodan, et ta ise on ka kusagil rahul korteri pärast ja saab rahus puhata.
Aga juba täna pidime Decorast läbi minema ja kõik vajalikud materjalid ära ostma loomade puuri jaoks ning korterisse minema ehitama. Õigemini, nüüd pole meil kedagi, kes kütaks..seega, kes kütab, kes ehitab ja kes tassib asju keldrist üles :).
Pakaaahh!
Remont vol 3.
Aeg on sinnamaani jõudnud, mil kõik toad on ära krohvitud ning enamik ka pahteldatud. On alles ainult mõned seinad, mis vajavad veel pahtlit. Kohe-kohe läheb tubade kujundamiseks, kuigi suure osa elementidest oleme välja valinud.
Vannitoas on ka peaaegu plaatimine lõpule jõudnud, seal lähevad kaks seina nagunii värvimiseks. Võib õelda, et vannitoa tarbeks on meil peaaegu kõik asjad ära ostetud. Noh pesumasin, peegel, duššisegisti, duššikardin ja kardinapuu on puudu ainult. Ülejäänud asjad on olemas, wuhuu.
Köökelutoaga nii hästi ei ole. Seal on vaja korralikult asju muretseda, aga põhivärvid ja struktuurkujundid on meil välja valitud. Ahi saab ka uue kuue omale, selle jaoks peame ka plaani välja mõtlema. Uksed on ka üle võõbatud heledamaks.
Magamistoa jaoks ostsime eelmine nädalavahetus tapeedi ära. Sinna on ka vaja uut mööblit hiljem osta, kuid seinad-laed-põrand saavad varsti tehtud.
Praegu on põnev aeg just seetõttu, et nüüd on kujundus silmale nähtav. Täna käisime vaatamas ja vannituba naelutas meie silmi enda külge. Ohkasime selle ilu üle ja olime endaga väga rahul. Me nägime ju nende plaatidega palju vaeva, et kuidas ja mis. :)
Igatahes kõik läheb seal hästi ja jõuludeks on valmis. Uuel aastal kolime sisse - uus aasta, uus puhas leht ja uus kodu. Remondi tulemuste tõttu on ka minu jaoks uus kodu, sest vanast välimusest pole seal midagi alles jäänud. Noh, nagunii pidi seal kõik ümber tegema ja ega ma poleks tahtnud vana välimusega korteris elada - liialt valus oleks. Hetkel on see armas vanaema kingitud korter, mis on meie koduks muutunud, kuna me oleme oma käe järgi kõike teinud. Vanaema hingega, aga meie nägu. Mulle sobib nii! Nii me austame tema mälestust ja soovi sellega, et me elaks seal ja hoiaks seda.
Vot nii! Pakaa!
Vannitoas on ka peaaegu plaatimine lõpule jõudnud, seal lähevad kaks seina nagunii värvimiseks. Võib õelda, et vannitoa tarbeks on meil peaaegu kõik asjad ära ostetud. Noh pesumasin, peegel, duššisegisti, duššikardin ja kardinapuu on puudu ainult. Ülejäänud asjad on olemas, wuhuu.
Köökelutoaga nii hästi ei ole. Seal on vaja korralikult asju muretseda, aga põhivärvid ja struktuurkujundid on meil välja valitud. Ahi saab ka uue kuue omale, selle jaoks peame ka plaani välja mõtlema. Uksed on ka üle võõbatud heledamaks.
Magamistoa jaoks ostsime eelmine nädalavahetus tapeedi ära. Sinna on ka vaja uut mööblit hiljem osta, kuid seinad-laed-põrand saavad varsti tehtud.
Praegu on põnev aeg just seetõttu, et nüüd on kujundus silmale nähtav. Täna käisime vaatamas ja vannituba naelutas meie silmi enda külge. Ohkasime selle ilu üle ja olime endaga väga rahul. Me nägime ju nende plaatidega palju vaeva, et kuidas ja mis. :)
Igatahes kõik läheb seal hästi ja jõuludeks on valmis. Uuel aastal kolime sisse - uus aasta, uus puhas leht ja uus kodu. Remondi tulemuste tõttu on ka minu jaoks uus kodu, sest vanast välimusest pole seal midagi alles jäänud. Noh, nagunii pidi seal kõik ümber tegema ja ega ma poleks tahtnud vana välimusega korteris elada - liialt valus oleks. Hetkel on see armas vanaema kingitud korter, mis on meie koduks muutunud, kuna me oleme oma käe järgi kõike teinud. Vanaema hingega, aga meie nägu. Mulle sobib nii! Nii me austame tema mälestust ja soovi sellega, et me elaks seal ja hoiaks seda.
Vot nii! Pakaa!
Movember.
Enamik päevi möödub peamiselt õppides, ehituspoodides shopates ja korterit vaatamas käies. Mul on nii vähe koolipäevi, et suure osa ajast olengi nö aheldatud tuppa, et oma elu sisustada õppimisega.
Noh, vähe koolipäevi tähendab rohkem kodutöösid, kuna enamik aineid on veebiõppena tehtud. Eks külmaga on hea teki all vedelda ja sülearvutis erinevaid ülesandeid teha, kuid lõpuks tüütab see ära.
Mingi aeg oli mul üksi olemisega suuri probleeme. Mõtted kiskusid vägisi kurba maailma ja tekkis tunne, et mul ei ole kedagi. Mitte kedagi.
Nüüd on asi paranenud ja suudan üksi olla küll. Enam ei tunne ennast nii üksi, kuna mulle on rõhutatud pidevalt seda, et ma olen inimeste jaoks oluline ja kallis. Samuti on tulnud küllakutseid selleks, et ma üksi ei tunneks. Kallis kaasa rõhutab ka pidevalt, et kodus ma ei ole tegelikult üksi, mul on ju loomad.
Teate, kuigi minus on suur kogus tühjust, mida ma pole täita osanud ja seetõttu olen tundnud eksinuna, üksi.. siis kuigi seda tühjust veel on, aga seda on tõesti täitma hakkanud loomad. Kass on minu väike prints, kes lunib päevast-päeva hunnikute viisi paisid ja tahab ülekeha massaaži. Toob ise mänguasjad minu juurde, kui ta tahab mängida ja suhtleb pidevalt minuga.
Ja deegud ka. Tahavad lähedust ja suhtlevad minuga. Nad on mul kolmekesi võrratud ja imelised isendid.
Samuti on mul hea meel vaadata, kuidas kass ja mu kallis kaasa õpivad üksteisega suhtlema. Mõlemad osapooled kohanevad üksteise olemasoluga. :)
Aga, aeg parandab haavad ja täidab seda tühjust. Kuigi ka praegu mõeldes on uskumatu, kuidas lihtsalt üks inimene kaob tühjusesse ning temast pole mitte midagi alles.. justkui õhku haitunud. Nüüd mõistan hästi seda, et miks on inimestel on vajalik nö "taeva olemasolu". Noh, sellega tekib tunne, et kuskil on alles, mitte täiesti kadunud.. olematu. Oeh..
Ma võlgnen tühjuse täitmisele ka väga palju kallile kaasale. Ma olen läbi erinevate emotsioonide nõudnud talt seda tühjuse täitmist ning ta on endast parima andnud. Püüdnud minust aru saada ja olla minu jaoks olemas nii palju, kui tal võimalik on olnud. Ma tean, et tal on ka raske, kuid ta on vapralt vastu pidanud minu emotsioonide keerises ja olnud mu kindlaks kaljuks, mu parimaks sõbraks ja asendanud kõike-kõiki. Ta on sellega kõigega suurepäraselt hakkama saanud.
Kui ma teda vaatan, siis ma tahan sellest tundest lõhki minna..teda vaadates näen ma meest, kellega ma abiellun ja kes saab minu laste isaks. Tema ongi mu elu, mu perekond koos meie kolme pereliikmega. Nemad on minu kodu, minu elu ja ma armastan neid nii palju.
Seetõttu on see aasta olnud mu elu raskemaid. Ma pole kunagi nii palju nutnud ja emotsionaalselt sassis olnud. Teisalt on see olnud jällegi üks toredamaid aegu, kuna ma olen ümbritsetud parimate inimestega, kes teevad kõik selleks, et mina rõõmus oleksin. Olen teinud erinevaid asju, mida varsemalt ei teinud ja need kõik on olnud võrratud.
Tegelikult peaksin ma alustama referaadiga, mis on aine viimane ja oluline suur töö. Enne tahtsin siia tulla ja kirjutada lihtsalt endast välja kõike.
Olge paid.
Noh, vähe koolipäevi tähendab rohkem kodutöösid, kuna enamik aineid on veebiõppena tehtud. Eks külmaga on hea teki all vedelda ja sülearvutis erinevaid ülesandeid teha, kuid lõpuks tüütab see ära.
Mingi aeg oli mul üksi olemisega suuri probleeme. Mõtted kiskusid vägisi kurba maailma ja tekkis tunne, et mul ei ole kedagi. Mitte kedagi.
Nüüd on asi paranenud ja suudan üksi olla küll. Enam ei tunne ennast nii üksi, kuna mulle on rõhutatud pidevalt seda, et ma olen inimeste jaoks oluline ja kallis. Samuti on tulnud küllakutseid selleks, et ma üksi ei tunneks. Kallis kaasa rõhutab ka pidevalt, et kodus ma ei ole tegelikult üksi, mul on ju loomad.
Teate, kuigi minus on suur kogus tühjust, mida ma pole täita osanud ja seetõttu olen tundnud eksinuna, üksi.. siis kuigi seda tühjust veel on, aga seda on tõesti täitma hakkanud loomad. Kass on minu väike prints, kes lunib päevast-päeva hunnikute viisi paisid ja tahab ülekeha massaaži. Toob ise mänguasjad minu juurde, kui ta tahab mängida ja suhtleb pidevalt minuga.
Ja deegud ka. Tahavad lähedust ja suhtlevad minuga. Nad on mul kolmekesi võrratud ja imelised isendid.
Samuti on mul hea meel vaadata, kuidas kass ja mu kallis kaasa õpivad üksteisega suhtlema. Mõlemad osapooled kohanevad üksteise olemasoluga. :)
Aga, aeg parandab haavad ja täidab seda tühjust. Kuigi ka praegu mõeldes on uskumatu, kuidas lihtsalt üks inimene kaob tühjusesse ning temast pole mitte midagi alles.. justkui õhku haitunud. Nüüd mõistan hästi seda, et miks on inimestel on vajalik nö "taeva olemasolu". Noh, sellega tekib tunne, et kuskil on alles, mitte täiesti kadunud.. olematu. Oeh..
Ma võlgnen tühjuse täitmisele ka väga palju kallile kaasale. Ma olen läbi erinevate emotsioonide nõudnud talt seda tühjuse täitmist ning ta on endast parima andnud. Püüdnud minust aru saada ja olla minu jaoks olemas nii palju, kui tal võimalik on olnud. Ma tean, et tal on ka raske, kuid ta on vapralt vastu pidanud minu emotsioonide keerises ja olnud mu kindlaks kaljuks, mu parimaks sõbraks ja asendanud kõike-kõiki. Ta on sellega kõigega suurepäraselt hakkama saanud.
Kui ma teda vaatan, siis ma tahan sellest tundest lõhki minna..teda vaadates näen ma meest, kellega ma abiellun ja kes saab minu laste isaks. Tema ongi mu elu, mu perekond koos meie kolme pereliikmega. Nemad on minu kodu, minu elu ja ma armastan neid nii palju.
Seetõttu on see aasta olnud mu elu raskemaid. Ma pole kunagi nii palju nutnud ja emotsionaalselt sassis olnud. Teisalt on see olnud jällegi üks toredamaid aegu, kuna ma olen ümbritsetud parimate inimestega, kes teevad kõik selleks, et mina rõõmus oleksin. Olen teinud erinevaid asju, mida varsemalt ei teinud ja need kõik on olnud võrratud.
Tegelikult peaksin ma alustama referaadiga, mis on aine viimane ja oluline suur töö. Enne tahtsin siia tulla ja kirjutada lihtsalt endast välja kõike.
Olge paid.
Vahekokkuvõte remondist.
Remonditööd said alguse oktoobri algusest ja seniks on päris palju ära tehtud.
Põrand ära tehtud. Remontijad võtsid vana papi ja lauad üles ning soojustasid põranda ära. Meil oli seal all päris tühi see asi, seepärast talvel põrandad külmad olidki. Nüüdseks peaks see mure lahendatud olema.
Enne:
Vahepeal:
Nüüd:
Parkett on põrandasse panemata, kuid enne tehakse seinad ja laed ära. Lagi sai ka viimati korraliku koguse krohvi, kuna värvi maha kakkumisega tekkisid suured augud. Samuti on hea võrdlus sellest, et mis on saanud vahepeal keskel olevast seinast. Järgmisel pildil on tulemus veelgi ilusam.
Hetkel käivad tööd täies hoos lagede, seinte ja vannitoa kallal. Meil on tekkinud mõningad tagasilöögid. Nimelt läks kortermajas veepüstak katki ja selle väljavahetamisega tegeletakse. Seetõttu on meil tulnud sellega seoses alkohoolikust naabriga korralikult tülisid. Hetkel on nad maha rahunenud, kuid näis, mis edasi saab.
Pildid vannitoa laest ja põrandast. Lagi on saanud nüüdseks lae ilme ja ilmselt on lambid ka olemas. Täna lähme valime WC-poti ka lõpuks välja. See, mis seintesse tuleb, on veel arutamisel ja planeerimisel. Leidsime ühed hästi ilusad plaadid, aga kuidas sättida neid nii, et kaks seina saab lihtsalt ära värvida. Üleüldse on iga detail olnud nii palju aeganõudev ja arusaamatu alguses.
Magamistuba on saanud ka vahepeal uue kuue ukse, krohvi ja krundi tõttu.
Vot nii. Selline töö käibki meil. Kuigi suure osa tööst teevad ära remontijad, aga meil kulub ka sinna omajagu energiat. Iga õhtu peale tööpäeva sõidame mööda linna autoga. Kõigepealt käime alati korteris vaatamas, et mis vahepeal ära tehtud on. Pärast seda sõidame mõnda ehituspoodi asju vaatama ja planeerima.
Kõige rohkem on aega võtnud ilmselt parketi valik. Algselt oli mul selge plaan, et tahame tumedamat parketti. Kaasa eelistas heledamat, niisiis üritasime kuidagi teineteisele poolel teel vastu tulla. Lõpuks leidsime mõlemad parketi, mille peale ütlesime mõlemad, et: "Vohh, see on ilus."
Selle leidsime K-Rautast, kuid üsna pea selgus, et neid on vähem, kui meil vaja oleks. Läksime teise poodi, kus leidsime visuaalselt samasuguse. Esimene vaimustus oli pettumuse tõttu kadunud ja seetõttu kohe ostma ei tormanud. Hind oli ka seal poes kallim ning käisime ringi ja vaatasime teisi ka. Lõpuks jäi sõelale kaks valikut, millepeale viisime lauad kõrvuti. Silmnähtavalt oli see algne valik meie jaoks ilusam ja nõnda ära ostsime.
Seinatoone valime endiselt..õigemini kakleme nende üle. :)
Rohkem miskit uut pole. Ilusat värvilist sügist!
Nüüd:
Parkett on põrandasse panemata, kuid enne tehakse seinad ja laed ära. Lagi sai ka viimati korraliku koguse krohvi, kuna värvi maha kakkumisega tekkisid suured augud. Samuti on hea võrdlus sellest, et mis on saanud vahepeal keskel olevast seinast. Järgmisel pildil on tulemus veelgi ilusam.
Hetkel käivad tööd täies hoos lagede, seinte ja vannitoa kallal. Meil on tekkinud mõningad tagasilöögid. Nimelt läks kortermajas veepüstak katki ja selle väljavahetamisega tegeletakse. Seetõttu on meil tulnud sellega seoses alkohoolikust naabriga korralikult tülisid. Hetkel on nad maha rahunenud, kuid näis, mis edasi saab.
Pildid vannitoa laest ja põrandast. Lagi on saanud nüüdseks lae ilme ja ilmselt on lambid ka olemas. Täna lähme valime WC-poti ka lõpuks välja. See, mis seintesse tuleb, on veel arutamisel ja planeerimisel. Leidsime ühed hästi ilusad plaadid, aga kuidas sättida neid nii, et kaks seina saab lihtsalt ära värvida. Üleüldse on iga detail olnud nii palju aeganõudev ja arusaamatu alguses.
Magamistuba on saanud ka vahepeal uue kuue ukse, krohvi ja krundi tõttu.
Vot nii. Selline töö käibki meil. Kuigi suure osa tööst teevad ära remontijad, aga meil kulub ka sinna omajagu energiat. Iga õhtu peale tööpäeva sõidame mööda linna autoga. Kõigepealt käime alati korteris vaatamas, et mis vahepeal ära tehtud on. Pärast seda sõidame mõnda ehituspoodi asju vaatama ja planeerima.
Kõige rohkem on aega võtnud ilmselt parketi valik. Algselt oli mul selge plaan, et tahame tumedamat parketti. Kaasa eelistas heledamat, niisiis üritasime kuidagi teineteisele poolel teel vastu tulla. Lõpuks leidsime mõlemad parketi, mille peale ütlesime mõlemad, et: "Vohh, see on ilus."
Selle leidsime K-Rautast, kuid üsna pea selgus, et neid on vähem, kui meil vaja oleks. Läksime teise poodi, kus leidsime visuaalselt samasuguse. Esimene vaimustus oli pettumuse tõttu kadunud ja seetõttu kohe ostma ei tormanud. Hind oli ka seal poes kallim ning käisime ringi ja vaatasime teisi ka. Lõpuks jäi sõelale kaks valikut, millepeale viisime lauad kõrvuti. Silmnähtavalt oli see algne valik meie jaoks ilusam ja nõnda ära ostsime.
Seinatoone valime endiselt..õigemini kakleme nende üle. :)
Rohkem miskit uut pole. Ilusat värvilist sügist!
Loomad.
Meil läheb loomadega hästi. Kass tudub koguaeg kaisus ja ajab mind taga. Kaasal ei lasta piigadega rääkida, siis tuleb nühkima ja mjäuguma.
Piigad on meil ka rahul. Ei piiksu pea üldse ja kassi peale ei tee enam üldse välja. Vahepeal ainult ajavad kõrvad kikki ja piiluvad ülevalt alla, et mis see hull nüüd teeb. Ainult nurisevad selle üle, et saavad harvem välja, kui varasemalt. Eks selles on süüdi tihe graafik, mis hõlmab kooli, tööd, trenni, rebaseid, ürituste korraldamist ja remonti. Igapäev on tegemist päevajagu ja sellist asja ei ole, et saaks istuda pool päeva kodus.
Kass on ka tegelikult üsna tubli. Suurt lollust ei tee ja keelamisest saab üldiselt aru. Vahepeal kippus hammustama, kui kohe tähelepanu ei saanud. Selle juurisime uuesti välja ja nüüd tore sõber taas.
Muus osas ei oska hetkel midagi erilist õelda.
Remondipostituse teen kunagi eraldi, kui asi valmis on. Ootan elevusega aega, mil ma saan sisustuselemente osta ja mõtteid on juba hulgi kogunenud. Ja noh seda ka, et saaks sinna kolida. Seda ootame kaasaga mõlemad, kuigi kesklinnas on mugav elada. Õnneks suurenes kodu juures Selver, mis teeb elu nüüd poole mugavamaks. Selle üle rõõmustame mõlemad.
Ja muidu on elu, nagu elu ikka. Eluga käib kaasas nii kurvemaid, kui ka rõõmsamaid hetki. On probleeme ja on ka lihtsamaid aegu. On õpetlike asju, mis panevad mõistma lihtsaid asju, millele ennist ei osanud mõelda. Noh, näiteks kasvõi seda, et iga inimene on ainulaadne nii füüsiliselt, kui ka vaimselt. Keegi ei peagi kellegi sarnane olema või mingite stereotüüpide järgi olema. Ja mina olen mina, oma mõtete ja tunnetega ning välimusega. Ma olen rahul sellega, kes ma olen ja see, mida teised arvavad, mind ei puuduta. Ja see, mida ma teistest arvan, on ka puhtalt minu probleem ja keegi pole süüdi selles, et mõnikord lihtsalt ei klapi. Tee mida tahad ja kui palju, jõuad ikka ringiga samasse kohta tagasi.
Anyway, mis ma ikka kirjutan. Näitan parem videot loomadest. Ise sai kokku miksitud. Võiks õelda, et uus pisike hobi. :)
Kõike head ikka!
Piigad on meil ka rahul. Ei piiksu pea üldse ja kassi peale ei tee enam üldse välja. Vahepeal ainult ajavad kõrvad kikki ja piiluvad ülevalt alla, et mis see hull nüüd teeb. Ainult nurisevad selle üle, et saavad harvem välja, kui varasemalt. Eks selles on süüdi tihe graafik, mis hõlmab kooli, tööd, trenni, rebaseid, ürituste korraldamist ja remonti. Igapäev on tegemist päevajagu ja sellist asja ei ole, et saaks istuda pool päeva kodus.
Kass on ka tegelikult üsna tubli. Suurt lollust ei tee ja keelamisest saab üldiselt aru. Vahepeal kippus hammustama, kui kohe tähelepanu ei saanud. Selle juurisime uuesti välja ja nüüd tore sõber taas.
Muus osas ei oska hetkel midagi erilist õelda.
Remondipostituse teen kunagi eraldi, kui asi valmis on. Ootan elevusega aega, mil ma saan sisustuselemente osta ja mõtteid on juba hulgi kogunenud. Ja noh seda ka, et saaks sinna kolida. Seda ootame kaasaga mõlemad, kuigi kesklinnas on mugav elada. Õnneks suurenes kodu juures Selver, mis teeb elu nüüd poole mugavamaks. Selle üle rõõmustame mõlemad.
Ja muidu on elu, nagu elu ikka. Eluga käib kaasas nii kurvemaid, kui ka rõõmsamaid hetki. On probleeme ja on ka lihtsamaid aegu. On õpetlike asju, mis panevad mõistma lihtsaid asju, millele ennist ei osanud mõelda. Noh, näiteks kasvõi seda, et iga inimene on ainulaadne nii füüsiliselt, kui ka vaimselt. Keegi ei peagi kellegi sarnane olema või mingite stereotüüpide järgi olema. Ja mina olen mina, oma mõtete ja tunnetega ning välimusega. Ma olen rahul sellega, kes ma olen ja see, mida teised arvavad, mind ei puuduta. Ja see, mida ma teistest arvan, on ka puhtalt minu probleem ja keegi pole süüdi selles, et mõnikord lihtsalt ei klapi. Tee mida tahad ja kui palju, jõuad ikka ringiga samasse kohta tagasi.
Anyway, mis ma ikka kirjutan. Näitan parem videot loomadest. Ise sai kokku miksitud. Võiks õelda, et uus pisike hobi. :)
Kõike head ikka!
Tellimine:
Postitused (Atom)