Terve suvi on kiirelt mööda läinud. Alguses möödus see peamiselt oodates ilusaid ilmasid, aga nüüd on vihmased ja jäised ilmad kohale jõudnud. Sooja ja päikselist suve oli kahjuks meie jaoks liiga vähe. Meil natukene õnnestus neid nautida, aga suure osa möödusid ilusad päevad tööd tehes või õppides.
Aga õeldakse, et see on täiskasvanu elu ning paratamatus. Jah, nii see on.
Üldiselt läks suvi tõesti kiirelt. Mina sisustasin terve suve erinevate plaanide ja tegevustega täis, et ei olnud aega kodus ka logeleda, rääkimata siis kodus koristamisest. :)
Osa neist saab septembri lõpuks otsa ja osa neist on ellu viidud. Lisaks oleme kaasaga tublid olnud ja võtnud suvest viimast. Jõudsime palju matkata, ringi trippida, külas käia ja erinevaid üritusi väisata. Ühesõnaga oli kõike, mida ühes suves olema peab.
Ujumas käisime ka rohkem, kui eelmine aasta. Paar korda neist ujusime ilmade tõttu jäises vees ka. :)
Külmade ilmade tulekuga on tekkinud külmkapile nimekiri, mida me tahaksime ära teha oktoobri alguseks. Näiteks on nende hulgas puukuuri korrastamine ja remontimine. Lisaks muud nipet-näpet, et saaks soojalt mõnusalt ja soojalt talve nautida. Me tegelikult ei ole veel talveks valmis ja sooviks veel päikest, kuid mis seal ikka. Vähemalt saab koduse elu muuta ülimegamõnusakssoojaksarmsaks.
Minul hakkab kooliaja kõige hullem semester pihta.. ja pärast seda võib lõpetamisele mõtlema hakata. Igatahes pöidlad pihku ja teeme selle edukalt ära. Enam pole palju jäänud ja mu pea on täis tulevikuplaane.
Sihid on peaaegu paika pandud ja uued väljakutsed on ootel. Ma olen mõttes osaliselt järgmise aasta suve ja üldiselt terve aasta ka ära plaaninud, kuna tean täpselt, kuidas edasi minna.
Kallil kaasal on sama seis. Ta on aastaid oma õppimisega vaeva näinud ja nüüd hakkab tal tõsine töö pihta. Ma olen nii uhke tema üle. Tubli härra on mul. Nii äge on näha õnnelikku meest, kes on rahul oma eluga. :)
Ja nii me elame. Rahul ja rõõmsad ning ajapuudus näpistab koguaeg. :)
Hea küll, pakaah.
Heihei!
Ma olen siin mõnda aega kadunud olnud, aga eks blogi ei ole minu jaoks enam sama asi, nagu varasematel aastatel. Enam ei taha oma elust killukesi lisada kuskile, aga samas tahaks kunagi lugeda neid ridu ja meenutada. Aga noh, suures osas täidab seda funktsiooni minu jaoks instagram, kuhu ma saan videosid ja pilte lisada igapäev tegevustest, mis mulle mingit laadi emotsioone tekitab.
Minu elu on muutunud väljakutsete rohkeks, kuna võtan koguaeg midagi uut ette või pakub elu omaette raskusi, et ma nendega toime tuleks. Suures osas on õnneks siiski positiivseid väljakutseid.
No näiteks olen praktikal ja asendan päris palju juhendajat. Seetõttu olen sunnitud vastama telefonitele ja võtma inimesi vastu ning teenindama neid. Alguses tundus see mõte hirmus, et kuidas ma hakkama saan tähtsate inimestega, nii et kogu teenindus jätaks endast hea mulje.
Eks inimene õpib terve elu ja kuigi, iga inimene pakub eraldiseisvat väljakutset mulle, siis õnneks on siiani kõik hästi läinud ja mina muudkui kohanen.
Hetk tagasi võtsin vastu otsuse, et osalen Tartu jooksumaratonil ning läbin 23. kilomeetrilise kepikõnni. Ei, ma ei tegele selle alaga, aga mulle lihtsalt pakuti seda võimalust, kuna inimene, kes pidi minema sinna, ei saa osaleda.
Väljakutsed :).
Muus osas on meil endiselt õdus kodune elukene koos loomadega. See on fantastiline tunne, kui nad vaatavad sulle otsa nii, et nägu peegeldab tänulikkust ja rõõmu. Kass on meil kolepalju jutustama hakkanud, vahepeal võib lausa terve päeva meiega rääkida. :)
Koju tulen, siis ma uurin kassilt, et kuidas tal päev läks ja kas pahandusi ka korda saatis. Nagu ikka, vastab ta eitavalt ja jutustab päevastest seiklustest. Ma arvan, et ta on selle komme võtnud piigadelt, kuna nemad ka vahel jutustavad meiega, aga teisel eesmärgil. Nemad jutustavad siis, kui nad on ehmunud või ärritunud, et me magada ei lase neil. Sellisel juhul lohutame meie vastu häälega, kuniks nad rahule jäävad. :)
Aga üldiselt on nad fantastiliselt tublid meil. Kodu on nende tõttu parim koht siin ilma peal.
Lisaks ostsime omale rattad, millega üritame sõita võimalikult palju. Ilmade tõttu alati seda teha ei saa. Igatahes, mul on hästi nunnu ratas ja ma nii uhke sellepeal. Pole ma kunagi omanud isiklikku ratast ja veel vähem nii ilusat.
Vahepeal sõitsime nende metsa. Mina korjasin värsket naati loomadele ja kaasa tegi pilti. Lõpuks tassisime pajuoksi ka koju, mis tegelikult oli halb mõte. Õitsevad pajuoksad määrivad üsna palju ja kassile meeldisid need sedavõrd, et ta suutis kohe esimeste minutite jooksul vaasi mööda tuba laiali ajada. :)
Heaküll, saabun oma kevadiste toimetuste juurde tagasi.
Kõike hääd ikka!
Heii kallis!
Kirjutan selle blogipostituse Sulle! Tahtsin Sulle kirjutada teisel moel seda, kui oluline Sa mulle oled ja kui võrratu inimesega tegemist on. Ma tean, et mõnikord on raske näha iseennast heas valguses, eriti kõledal talvepäeval. Sellisel ajal tundub maailm mustvalge.
Tahan Sind tänada kõige eest, mis Sa mu heaks teinud oled. Tahan tänada Sind selle eest, Sa mind välja kannatanud oled ning jäänud mu kõrvale. Ma olen üks õnnelik neiu, kes on saanud Sinu armastuse osaliseks. Sa täidad mu päevi naeru, nalja ja õnnega. Sa oled suurepärane partner nii mulle, kui ka loomadele. Nad hindavad seda ka äärmiselt palju, et Sa nendega nii palju tegeled ja suhtled.
Meil on nüüd oma kodu ja oma pisikene perekond. Igapäev ootan õhtut, et olla meie pere keskel ja lihtsalt tunda turvaliselt ja armastatuna. Aitäh, et sa oled selle nimel vaeva näinud, palju tööd teinud ning andnud hindamatu panuse, et see võimalik oleks. Sinu tõttu on meil ülimalt õdus kodukene.
Aitäh, et Sa oled äärmiselt mõistev ja kaastundlik inimene. Sinu headus ja lahkus on imetlusväärne. Samuti imetlen ma Su töökust. Sa oled väga kohusetundlik inimene ja seetõttu veedad Sa mõnikord tunnikese kauem tööl, et töö tehtud saaks. Parematel päevadel tuled Sa kiiremini koju, et olla meie juures ja veeta meiega koos aega.
Mulle meeldib, et ma saan Sind rõõmustada lihtsate asjadega ja sa hindad neid kõrgelt. Seda, et kui Sa koju tuled, on enamasti alati soe söök valmis ja toad korras. Sa püüad alati märgata seda, mida ma teinud olen ning annad sellest mulle ka teada.
Samuti armastan ma meie uusi tegevusi: vaadata koos erinevaid selgeltnägijate saateid ja "Minu köök on parim" ning elada sellele kaasa kogu südamest. See on äärmiselt vahva, kui Sa rõõmustad selle üle, et langes välja keegi, kes võitu väärt polnud või torised selle üle, et rahvas segab selgeltnägijate tööd. :)
Tead, mis on kõige imelisem? See, et ma saan jääda Sinu seltskonnas iseendaks. See, et Sa näed mu kõiksugu totrusi ja lollusi ning lähed nendega kaasa, hakates ise ka totraks. Ja nii me kahekesi kodus oleme naljakalt totrad ja lollakad. :)
Aitäh, et Sa kannatad välja kõiki mu emotsioone, mis on tingitud erinevatest eluraskustest. Samuti aitäh, et Sa minusse alati usud. See on minu jaoks väga - väga oluline, kuigi ma seda alati välja ei näita.
Aitäh, et Sa oled selline, nagu sa oled. Võrratu koos oma heade ja veadega ning parim kaaslane maailmas. Aitäh, et Sa kingid meile võrratu elu. Sinuga on meil kõik unistused täitunud ning maailm on kaunis paik. Aitäh!
Ma armastan Sind tohutult!
Varsti saab kaks nädalat täis, kui me uues kodus oleme elanud. Umbes sellest ajast pole stressist jälgegi. Juhheii.
Kuidas meil siis läinud on?
Hästi. Hästi juba esimesest päevast peale. Kass esimesel päeval eelistas rohkem tagatoas olla, kuna elutoas käis pidev kolistamine. Õhtul juba vedeles keset elutuba ja nõudis mängimist. Temal polnud eriti mingit kohanemist. Aegajalt käis ja nuusutas nii igaks juhuks mõne koha üle paar korda, aga muidu tundis ära oma kodu. Ta on selles korteris terve elu elanud ja seega on naabri koera haukumine ja aknavaade tuttavad. Sellest sain ma hästi aru seetõttu, et ta hakkas meie voodis magama. Olgu mainitud, et üürikorteris ei maganud ta kunagi voodis.
Deegud. Esimese hooga olid uues puuris arglikud ja ei julgenud väga suuri hüppeid kuskile teha. Seetõttu pidime igaks juhuks karbid aukude alla panema, et nad julgeks rohkem ringi uudistada. Nüüd pole seda vaja ja pidev puuri lammutamine käib. Neil polnud ka erilist kohanemist korteriga. Ahju praksumine ja kassi jooksmine parketil võttis esimese hooga piiksuma, kuid pärast seda ei tehtud välja. Mulle tundub, et neile meeldib siin rohkem - päike paistab otse puuri, soojem ja ägedam. Nad näitasid oma tänulikkust meile sülle ronimisega ja süles tudumisega.
Meie ka naudime igat osa siin korteris. Ma naudin kerget koristamist, mõnusat kokkamist ja diivanil lebotamist. Aga kõige rohkem naudime siin aknavaadet.
Te ei kujuta ette, milline rõõm on see, kui päike tuppa paistab ja toad valged on. Üürikorteris meil seda luksust polnud ja elasime pidevalt pimedates tubades. Ma naudin tänu sellele valgusele kokkamist ka meeletult. Siin on võrratu.
Külmadega on siin soe olnud, kuigi igaks juhuks loomade jaoks oleme kasutanud pisikest õliradikat ka, et liigset temperatuuri kõikumist poleks. Nad ju eelistavad 20+ temperatuuri, niisiis peab neile seda stabiilsust pakkuma.
Aga lisan mõned pildid ka, et oleks rohkem aimu meie paradiisist. :)
PS! Jep, elame kastide otsas ja osad asjad on poolikud, kuid varsti on nendega ka ühel poolel.
Tsauki!
Jaanuarikuu on möödunud suures osas stressis olles. Ütlesime üürilepingu üles ja sellest lähtuvalt on kuulõpus tähtaeg välja kolimiseks. Ametliku lõpuni on jäänud hetkel kõigest viis päeva.
Stress hakkas pihta siis, kui otsustasime köögimööblit ise ehitama hakata. Praeguseks on see peaaegu valmis, kuid vajab veel veidi kõpitsemist, et täiesti paika panna. Köök näeb täitsa köögi moodi välja. Samuti ehitasime uue puuri loomadele. Seda on vaja ka natukene kõpitseda. Ideaalis loodame, et laupäeva õhtuks on kõik nii köögimööbli, kui ka puuriga.
Lisaks nendele lisab muret asjaolu, et kaasa kukkus vastu posti õlaga ja selle tagajärel ei saa ta kätt liigutada. Temal on kahju, et saab mind vähe aidata ja mina tunnen, et olen paraja koorma all. Kõik rasked asjad on minu kanda. Pakkimine, asjade autosse saamine ja omakorda korterise viimine võtab päris palju energiat. Õnneks alustasime sellega üsna vara, seega saab rahulikult toimetada ja kaasa annab endast parima aitamisel.
See parim võib tähendada teinekord, et ta pingutab üle ja käe paranemine on algpunktis tagasi. Hetkel on ta tublisti paranenud. :)
Seoses kolimisega on tekkinud mul paar asja, mida ma üldse ei seedi enam. PAPP ja PAPPKARBID. Kujutate ette, kui palju tekib mööblite pealt neid? Ja, üürikas on ka meil millegipärast paras ports. Ma tegelen igapäevaselt nende hävitamisega. Täna sai ahju kuumaks kütta ainult nende põletamisega ja mis te arvate, kas pappi on veel? Muidugi!
Teine asi on mööbel või noh, vale. Need on legod hoopis, kus on hästi palju erinevaid väikseid juppe ja sa paned neid mitu tundi kokku. Alustades riidekapist ja lõpetades diivaniga. Kõike tuleb kokku panna. Kõike! :)
Hea küll, mu frustratsioon on välja elatud nende kahega. Õnneks varsti saab see pull läbi. Ei jaksa ära oodata, kuna saab lihtsalt lebotada diivanil ja tegeleda kassiga. Ahjaa, loomad on ka üsna stressis, kuna saavad megavähe tähelepanu.
Täna jutustasin neile, et nad peavad veel kaks päeva ootama ja siis saavad uute koju minna. Ainult kaks päeva veel ja elu läheb paremaks.
Minu üks uue aasta eesmärkideks oli muutuda sportlikumaks. Vast see kolimine on piisavalt sportlik tegevus, kuna pidevalt saab raskeid asju tassida alla ja üles. Samuti tegin üks päev keldri korda. Veeretasin suuri kappe üksteisele otsa ja tassisin seina äärde need. Sellepeale nimetati mind kaasa poolt jõumeheks. Jah, jõumeheks, mitte naiseks. :)
Hea küll, sai vahelduseks natukene kurta ja homme magan hästi kaua, siis on seda stressi vähem ka. Viimased asjad jäänud ainult! :)
Head jaanuari lõppu!
Mulle meeldib iga aasta lõppedes teha kokkuvõte oma aastast ja õppetunde kirja panna. Noh, õppetunnid õppetundideks.
Minu kõige suurem katsumus sel aastal oli hakkama saada kaotusvaluga ning läbi selle pressida ennast negatiivsuse maailmast välja. Uskuge mind, pärast lähedase kaotust on see väga raske. Alles nüüd hakkan tundma seda, et ma suudan nüüd armastada suure hellustundega kõiki oma kallikesi ja olla nö päikseline.
Enne võisin ma ka naerda, nalja teha ja muidu niisama tore olla, aga see ei tulnud mu sisemise tundega..see lihtsalt tuli automaatselt. Oeh, ma ei oska selgitada seda väga hästi, loodetavasti on mõistetav. Vahetevahel tuli see soe tunne sisse, kuid suure osa ajast valdas mind siiski tühjus.
Aga sellel aastal oli häid asju ka. Näiteks sai korter lõpuks valmis ja meil ei ole muud teha jäänud, kui mööbel ja sisustus sisse saada ning kolima hakata. Uuel aastal kolime - uus aasta, uus leht, uus kodu.. UUS.
Kuna ma nüüd suudan olla päriselt ka rõõmsam ja positiivsem, siis usun uute aastasse. Usun, et uus aasta tuleb väga hea. Ma ei tea miks, aga nii ma tunnen. Mul on tekkinud palju uusi eesmärke ja tahan saavutada palju, siis küllap lähevad kõik ettevõtmised hästi.
Tahaks veel mainida nende heade asjade kohta, mis sel aastal olid.. neid oli palju, väga palju. Esimene kruiis, pikem paadimatk, kaunites looduskohtades matkamine, sünnipäeva pidu jne. Praeguseks on mäletan ma neist üsna vähe, kuid õnneks on mul instagramis konto, kuhu ma talletan sinna pilte, mis minu jaoks on mälestusväärsed. Jah, ma teen enamasti pilte mingitest kohtadest ja asjadest, aga see ongi seetõttu, et neid ma näen oma pilgu läbi ja neid vaadates tulevad kõik emotsioonid meelde. Viimasel ajal tahavad kole palju inimesi sõbralisti lisada, aga mina ei taha. See on mu isiklik koht, kuhu ma jagan ülipalju mõttetuid pilte teiste jaoks ja nad ei saa sellest aru. Mu lähedasemad inimesed ehk saavad.
Üürikorteri asjus kirjutasime omanikule ka lõpuks, et kuu jooksul kolime välja. Meil oli üsna kurb seda kirja kirjutada ja ära saata. Vastu saime hunniku õnnitlusi oma korterisse kolimise puhul ja, et mõtles korteri müümisele aga ei tahtnud samas meid ära ajada. Nüüd oleks justkui saatus paika pannud, et saab korteri maha müüa ja meie ära kolida. Lõpp hea, kõik hea. Igal juhul hakkame kindlasti taga igatsema kesklinnas elamise rõõme. Kõik on käe-jala kaugusel.
Igatahes on mul hea meel, et saan selle aasta ära saata ja uue lehekülje keerata oma elus. Sellel aastal on jäänud veel koristamine ja kokkamine, et saaks sõpru vastu võtta ning nendega koos ühiselt uuele aastale vastu minna.
Head vana-aasta lõppu ja uue saabumist!
Nüüd on jõudnud see imelik aeg kätte, kus saab õelda, et korter on valmis. Imelik on seetõttu, et pidevalt oleme mõelnud, et kuu veel, nädal veel või natukene veel jäänud. Mõnikord on me enda hinnangud valed olnud ja need nädalad on pikemaks veninud. Teinekord tekib mingeid ootamatusi ka, mis lükkavad aega edasi.
Igatahes, täna saab õelda, et valmis. Võtmed on üle antud, paar tehnikat on tellitud ja kodu läigib puhtusest ning ilust. Valmis! Valmis!
Kuigi see valmis tähendab seda, et nüüd peame hoolega sisustama hakkama ja mööbleid kokku tellima, sest meil on ainult voodi olemas. Külmkapp ja pesumasin ka, kuna need said reedel tellitud ja paar päevaga tulid kohale.
Mu kallis kaasa igatahes stressab juba vaikselt sellepärast, et nüüd peab ehitamisega tegelema ka hakkama. Ütlesin eile, et las see stress jääb homseks ja nautigu täna mõtet, et me kodu on valmis ja nii ilus. Kaasa ohkas sellepeale, et on tõesti ilus.
Noh, vaadake ise :).
Jippiijeee. Mu onu käis ka ükspäev vaatamas ja tema reageering oli mõnus. Noh, esiteks oli ta väga hämmingus ja sõnatu. Käis suurte silmadega ringi, katsus seinu ja noogutas vaikselt sõnades "ilus". Hääle sai tagasi korralikult alles siis, kui välja läksime. Minu meelest nii vahva. Nüüd ootabki vist pool suguvõsa küllakutset, et näha, mis vanaema korterist saanud on. Ma loodan, et ta ise on ka kusagil rahul korteri pärast ja saab rahus puhata.
Aga juba täna pidime Decorast läbi minema ja kõik vajalikud materjalid ära ostma loomade puuri jaoks ning korterisse minema ehitama. Õigemini, nüüd pole meil kedagi, kes kütaks..seega, kes kütab, kes ehitab ja kes tassib asju keldrist üles :).
Pakaaahh!
Terve suvi on kiirelt mööda läinud. Alguses möödus see peamiselt oodates ilusaid ilmasid, aga nüüd on vihmased ja jäised ilmad kohale jõudnud. Sooja ja päikselist suve oli kahjuks meie jaoks liiga vähe. Meil natukene õnnestus neid nautida, aga suure osa möödusid ilusad päevad tööd tehes või õppides.
Ja nii me elame. Rahul ja rõõmsad ning ajapuudus näpistab koguaeg. :) 
