Hammas katki!

Ma avastasin eile, et ühel piigal on üks hammas pooleks. Ilmselt lendas kuskilt alla või ehmatusest jooksis peaga otsa millelegi. Igatahes, nüüd oleme kaasaga ekstra valves, et jälgida loomi. Eks see poolik hammas kasvab tagasi, kuid me muretseme kõrval oleva pika ja terve hamba pärast. Kas Piia jõuab ikka seda ära kulutada või hakkab hoopis mugavusest närima pisikese hambaga? Kui nii, siis see tähendab loomaarstile minekut ja looma narkoosi alla panemist. Hambaid on üsna raske lõigata siis, kui loomad ärkvel on. Mure on siis suurem, kuna deegud taastuvad narkoosist vaevaliselt. Loodame, et kõik läheb siiski hästi. :)

Pisike tahab igatahes meie tähelepanu ja hommikumantli sees elaks ka hea meelega. Praegu naudib pisikesi paisid ka, muidu see neile üldse ei meeldi. Ilmselgelt on tal on pooliku hambaga paha. Muidu on sama aktiivne, närib oksi ja maiuseid sööb ka ära ilusti. 

Välja saavad nad nüüd harvem, kuna meie ajakava on üsna tihe. Ma jõuan mitmel päeval hilja koju ja siis hakkan koduseid toimetusi tegema. Viimasel ajal olen õppimisele ka keskendunud õhtuti, kuna teha on palju. Tahan ju ette ka ära teha kõik, seega tekitan ma omale ekstra pinget. Kursusekaaslased on rääkinud, et nad küll ei tunne, et palju õppida oleks ja võiks isegi rohkem olla. Noh, minu viga, sest ma teen varakult asju ära (isegi kuu aega varem) ja loetlen pidevalt endale, et mida on vaja ära teha. Seetõttu tekibki selline tunne, et teha on, issakene, NIIIIII PALJU. Minu plaan on pigem jätta eksamite ajaks võimalikult palju vaba aega, et raamatuid lugeda ja tuupida jõuaks. Ma pole kindel oma plaani toimimisse, kuid seda näitab tulevik. :)

Lisaks otsime kaasaga tegelikult üsna ammu omale päris oma kodu. Me täitsa leidsime lõpuks sellise koha, kus meeldiks meile mõlemale elada. Mingi aeg tegime nimekirja ka tingimustest, mis võiks kodus olemas olla. Eks hindade kohapealt vaatame pigem kortereid, kuid headest pakkumistest poole majade ja majade puhul ka ära ei ütleks, kuid see ei ole eesmärk. Eesmärk on leida omale kodu, kus saaks elada, lapsi kasvatada ja õnnelik olla. Niisiis see koht, mis meile meeldis, vastas kõikidele tingimustele ja oli üldse selline VAU. No, kuna see oli esimene koht, siis me ei osanud midagi teha, kui nõu küsida kõikidelt. Tahtsime igast eksperte kutsuda vaatama, sest me oleme nii võhikud ja natukene uskumatu tundus, et mõni koht võiks ka hea olla. Paraku oli maakleriga halbu kogemusi mitmel korral nii mööda rääkimise pärast, kui ka muudel põhjustel. Päris närviliseks muutus olukord siis, kui selgus, et peale meie on veel üks ostja olemas, kes on juba pakkumisi teinud. Tahtsime ka oma pakkumise teha, kuid halbade asjade kokkulangemisel ei saanud seda teha ning siis lõime käega. Halbade asjade kokkulangemine tundus justkui mingi märk -  halb enne. Samas, kui antud ostja ei peaks saama laenu ja korter peaks tulema uuesti müüki, siis proovime uuesti. See oleks meie jaoks uus positiivne märk. Eks siis paistab, aga see kogemus on meid palju õpetanud. Nüüd vaatame kinnisvaraturul rahulikult ringi, kuni tuleb taaskord äge pakkumine. :)

Sügis on praegu väljas võrratult ilus ja värviline. Jonnin kodus, et tahan soo peale matkama ja Elistvere loomaparki. Kaasal ju load käes, seega on kodus hea jonnida, et lähme sinna ja tänna. Paraku tulevad igasugused muud plaanid vahele, milleks on õppimine, sünnipäevad ja küllaminekud. Jonnida on ikkagi hea ja kahju, et nädalavahetused nii lühikesed on. Jahedamad ja vihmased ilmad on mõnusad kodus olesklemiseks. Sööd kooki, vaatad filme, jood teed/kakaod ja istud vannis küünlavalgusel ning kuulad muusikat. Nii see elu käib koos oma murede ja rõõmudega.

Hääküll, ilusat sügist! :)