Oktoober.

Emotsioonid

Esimene kuu ülikoolis on mööda läinud. Ma olen selle aja jooksul palju juurde õppinud. Ma olen hakkanud aru saama sellest, et milliseid vigu ma olen teinud. Need ei ole üldse väikesed vead. Ma olen nende tõttu kaotanud olulisi inimesi, kuna olen arvanud, et ma teen õigesti. 

Ei, absoluutselt mitte. Ma olen aru saanud, et kus kohas ma olen eksinud ja kuidas ma olen oma vale käitumisega asjadele vee peale tõmmanud. See teeb mind pisut nukraks, et ma varem ei osanud sellise pilguga vaadata, nagu ma nüüd neid asju näen. Paraku ei sünni keegi meist targa inimesena, vaid selleks saadakse ja õpitakse aja jooksul. Mul on veel pikk tee minna selle minani, kes ma olla tahaksin.

Samuti olen ma aru saama hakkanud sellest, et mida ma teha sooviksin. Mulle meeldib enda eriala ja mul on sellega seoses mitmeid mõtteid tekkinud, et mida ma veel teha tahaksin. Ma olen hakkanud enesele eesmärke püstitama. Lõpuks ometi on mul midagi, mis mulle reaalselt ka meeldib. Ma olen leidnud oma koha ja tunnen, et mu eriala on piisavalt suure tähtsusega. Ma tunnen, et see on midagi suurt. 

Ma tean, et sellel teel tuleb teha mitmeid ja mitmeid eneseületamisi, kuid see on kõike seda väärt. Ma olen praegugi ennast ületanud mitmes asjas ja kurat, kui hea tunne on. 

Ma loodan, et need emotsioonid jäävad kestma.


Mälestused ja tegemised

Esimene kuu on pisut tormiline olnud. Ma ei teadnud, et esimesel nädalal algavad loengud, seega mul tuli oma elu kiirelt ümber korraldada. Segadust oli paras ports ja esimene nädal möödus enamasti enda kurssi viimisega. Kodutööd tulid üsna kiirelt, et esimese nädala lõpus tegin ehk? neljas aines kodutööd. Vahepeal on pisut raskem olnud ja siis jälle pisut kergem. Kindel on see, et selleks ma valmis ei olnud. Ootasin pigem seda, et esimene aasta on kergem ja siis läheb raskeks. Hetkel olen veel omadega graafikus ja ehk isegi natukene ees, kuna püüan ette ära õppida kõiki aineid, et vahepeal natukene kergem oleks. Suuremad tööd ja eksamid on alles ees, seega tundub tark mõte ette ära teha. Saab paremini keskenduda suurematele töödele ja pingevabamalt. 

Esimese kuu jooksul olen ära eksinud ka rebasepidudele. Esimesel päeval oli õhtul kogunemine, tutvusime ülikoolilinnakuga ja Pirogovis tutvusime kursakaaslastega. Mulle meeldis käia hunniku rahvaga mööda tänavat ning vaadata inimeste pilke, et mis nüüd toimub. Eriti vahva oli vaadata klienditeenindajate ehmatust, kui me 50 inimesega miniRimisse marssisime ja joogipoolist ostsime. Hetkega oli järjekord poe teises otsas. 

Rebasepeod on ka möödunud üsna toredalt. Esimene pidu koosnes mängudest ja viktoriiniküsimuste lahendamisest. Sai päris palju huvitavaid inimesi üle kaetud ja tutvutud vanemate kursuste inimestega. Stiilikas oli ka omal kohal. Teisel peol sai pisut vähem oldud, kuid ka seal ei puudunud stiilikas ja mängud. Sulatasime külmunud t-särki ja vaatasime riideketti. Kuna rebastepeol oli enamik siiski teisest erialast, siis tundsime kursakaaslastega pisut kõrvaleheidetuna ning läksime hoopis linna peale. Olime Illegaardis poole ööni ning tutvusime üksteise eludega pikalt ja laialt. :)


Täna on mul 2 EAP käes, kuna üks eksam sai juba ära tehtud. Sellele lisandub õige varsti veel 3 EAP, kui hästi läheb (ilmselt ikka läheb, sest teisiti see võimalik ei ole :)). 

Pakaah! :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar